SUHE NAGU ACTIONFILMIS? Kas minna lahku või jääda!

SUHE NAGU ACTIONFILMIS? Kas minna lahku või jääda!

„Muidu on meil kõik väga fine, aga mingil hetkel tunned, et kui rutiin hakkab kuklasse hingama, siis… tahaks kohe kuidagi pinget kruvida,” räägib Triin (32) ja lisab, et tema suhtes on täiesti okei see, et ühel hetkel ollakse valmis teineteisel silmi peast kratsima, kuid juba järgmisel müratakse kirglikult linade vahel. Kuidas sellist suhet defineerida?

Teadlased on teinud kindlaks, et tülitsemise ajal toimub meie kehas adrenaliinisööst, mis saadab ajule erutusega sarnaseid signaale. Lisaks teame me filmimaailmast, et „vihane” seks on kirglik, seega pole üllatav, kui see erutav tundub. Ohutunne ja võimsate hormoonide (adrenaliin, noradrenaliin, testosteroon) vallandumine ajus on just see, mis muudab viha tormiliseks kireks. Kliinilise psühholoogi Seth Meyersi sõnul võib leppimisseks tekitada lausa samasugust sõltuvust nagu kokaiin.

„Kui ei ole tegemist paariga, kes üksteist sõbralikult tögavad ja aasivad, vaid teineteisega inetult karjuvad, siis kõrvaltvaatajale võib selline suhe päris hirmutav tunduda. Võib tõesti tekkida küsimus, et miks nad koos on, kui nad teineteisesse halvasti suhtuvad,” arutleb tunnustatud Suhteabi psühholoog-pereterapeut Kärt Kase.

Siinkohal aga tuleb meeles pidada, et inimeste normaalsus on erinev. „Kui kumbagi ei häiri see, et teine võtab kiiresti tuld, hääl valjeneb oma seisukohti väljendades ning ta nende juurde ka jääb, vaid nad võtavad seda hoopis kui märki nende kirglikust suhtest, mis lõpeb kuuma seksiga, siis esialgu ju probleemi pole,” räägib Kase ja lisab, et pole välistatud, et nii kordab paar sama mustrit, milles nad üles kasvasid. „Ehk ka nende mõlema vanemad rääkisid omavahel emotsionaalselt laetult?”

Millal tekib probleem?

Mitmete suhteterapeutide sõnul on üsna tavaline, et paarid tekitavad igavusest draamasid, sest see lisab lühiajalist põnevust, probleem aga tekib siis, kui ei osata tülisid lahendada, ilma et need lõppeksid seksiga, või kui arvatakse, et seks aitab kinnitada vaimset sidet partnerite vahel. 

Kärt Kase sõnul tekib probleem ka siis, kui kokkuvõttes tunneb üks või mõlemad, et taoline tülitsemine laastab nende suhet ning nad tunnevad ennast tegelikult halvasti, oskamata sealjuures oma käitumist muuta. „Huvitaval kombel tihti ei minda ka lahku. Sellisel juhul on võimalik, et kokku on saanud paar, kelle mõlema enesehinnang on piisavalt madal, et nad ei ootagi, et nendega kenasti räägitakse. Nad võivad olla ennast lapsena üksikuna tundnud, vähe armastatuna, võibolla oldi nende suhtes nõudlik ja kriitiline. Sellisel juhul ei pea nad end väärt partiiks, vaid see, et nad on partneri leidnud, on suur asi – võtan tema, kes mul on, ja hoian temast kinni. Muidu hiilib jälle üksindus tumeda varjuna ligi, aga seda tahaks iga hinna eest vältida,” räägib Kase ja lisab, et võibolla saadab sellises suhtes olevat inimest ka uskumus, et hea saad siis, kui halva välja kannatad. „Teineteisega sõdides jääb tegelik probleem varjule.”

Ainus viis suhtlemiseks

Tülitsemine võib olla ka viis teisega kontaktis olla, kui muul moel seda ei osata. „Tähelepanu otsimine tüli norimise kaudu ei olegi nii harv kui arvata võiks. Väga raske on sellist käitumisviisi muuta, sest tõenäoliselt on tegemist paariga, kus mõlemad soovivad, et viimane sõna jääks neile. Kangus on vastand poolele teele vastu tulemisele, teisega arvestamisele ja ka empaatiale. On võimalik, et küpsemine toimub – mingil hetkel nähakse end kõrvalt kui kõverpeeglis ning soovitakse lõputust ringist välja astuda. Sageli on selleks vaja professionaali abi,” rõhutab Kase.

Millal on selline suhe okei?

Meyersi sõnul ei tohiks paarid kasutada seksi selleks, et vihatundest üle saada, vaid peaksid seksima siis, kui probleem on lahendatud. „Leppimisseksi toime on kõige tugevam, mis tähendab, et partnerid tunnevad kõige tugevamat sidet ja tõmmet siis, kui vaidlus saab edukalt lahendatud.”

 

Ilmunud ajakirjas Buduaar