TERJE LUGU: mu mehest sai 31-aastaselt gei

Ma kahtlustasin juba ammu, et kõik pole päris nii, nagu peaks olema. Mees käis palju väljas ja viibis tihti välisreisidel, aga ei tahtnud nendel teemadel rääkida ega mind kaasa võtta. Ma ootasin kõike muud kui seda, mis juhtus täpselt 21 päeva tagasi. 

Ma olen oma mehega sama vana, 33, oleme koos elanud 12 aastat ja meil on kaks imetoredat last. Panen need faktid kirja, et te saaks aru, kui absurdne ja uskumatu see kõik on. Ma olen alati arvanud, et meil on õnnelik suhe. Me seksime tõesti vaid paar korda kuus, aga muud ei saa küll teineteisele ette heita. Nädalalõppudel käib mees väljas ja mina olen lastega kodus. Tema öiste väljaskäimiste juures oli minu kõige suurem hirm alati see, et mõni kena modellimõõtu tudengineiu ta minult röövib. Pikselöögina aga tabas mind uudis, et mu mehel on hoopis teine mees. 

Esmalt kuulsin sellest ühe sõbranna käest, kes on aktiivne seltskonnadaam ja näeb ja kuuleb kõike. Tema geist sõber väitis, et on minu mehega korduvalt koos pidutsenud. Ma rahustasin end, et üks asi on pidutsemine koos geidega ja teine asi see, kui sa oled gei. Olin kindel, et mees, keda ma tunnen läbi ja lõhki, kellega oleme paljudest raskustest üle saanud ning pere loonud, ei saa olla gei. Ta on kõva spordimees, käib jahil ja parandab ise autotki. Me oleme isegi koos geinalju visanud ja ta on samamoodi naernud nagu kogu muu seltskond. Ma ju peaksin sellest aru saama, kui ta oleks gei. Kõik temas on väga mehelik, ta ei kõnni, riietu ega räägi, nagu geimehed seda tavaliselt teevad. Peale esimest infot rahustasin end maha, aga hakkasin hoolsamalt jälgima mehe käitumist. Ja pean tunnistama, et hoolikamalt vaadeldes hakkasin ma märkama nii mõndagi imelikku tema puhul. Esiteks oli füüsiline kontakt teiste meestega. Kui enamik mehi ei kipu teisi mehi kallistama ja õlale patsutama, siis minu mees tundis end seda tehes väga vabalt ja ta justkui otsis võimalust mõne mehega füüsilist kontakti luua. Enne seda ei olnud ma kunagi vaadanud, kuidas ta teiste meestega suhtleb, sest ma pigem otsisin tema ja naiste vahelist elektrit, kuna ta saab alati kõikide naistega liiga hästi läbi. Peale seda hakkasin ma rohkem uurima ka seda, kellega mees suhtleb ja koos reisib. Peagi selgus, et sõltumata reisi eesmärgist liigub ta ringi ühe kindla meesterahvaga, kes on edukas, tuntud ja rikas 40ndates mees, kel samuti naine ja lapsed. See mees on korduvalt meil külaski käinud. Aimasin, et kui see jutt vastab tõele, siis ju see ongi tema uus armastus.

Ühel õhtul võtsin südame rindu ja küsisin oma mehelt, kas tal on keegi teine. Minu küsimusele järgnes pikk paus ning seejärel ta keeras pea ära ja vastas jaatavalt. Me rääkisime kaua ja nutsime koos hommikuni. Ta tunnistas üles, et talle meeldib teine mees. Ta ütles, et ta ei tea, kuidas see kõik juhtus ja et varajasest noorusest meeldisid talle ikka ja ainult naised. Et see mees on ta elu esimene mees ja see kõik on nii teistmoodi. Rääkisime südamed puhtaks ja kuigi see oli väga valus, siis oli see mulle kergenduseks, et meie vahel oli taas usaldus tekkinud. Mees ütles, et ta tahab, et kõik jääks nii, nagu on - et me ei läheks lahku. Ka see teine mees ei plaani perest ilma jääda ega lahku minna, rääkimata sellest, et nad koos sooviks elada ja geipere luua. "Mulle piisab sellest, kui ma saan endiselt temaga aeg-ajalt koos pidudel käia ja mõne reisi teha. Seda on keskmiselt mõned päevad kuus. Kui sa selle suudaksid välja kannatada, siis võiksime edasi olla sama õnnelikud nagu tänaseni," ütles mulle mu kallis kaasa mind emmates, nagu polekski midagi muutunud. Nojah, eks tema jaoks ei olnudki midagi muutunud, see varsti juba kaks aastat kestnud suhe tuli lihtsalt päevavalgele. Aga minu jaoks oli see totaalne šokk. Kui ma tõe teada sain, siis mu esimene mõte liikus meie lastele. Et kui see kõik peaks välja tulema, siis kuidas lapsed koolis teistele otsa vaatavad. Ja mida mina sõbrannadele ütlen? Ma ei olnud armukade, ma olin lihtsalt väga õnnetu ja mul oli väga valus. 

Alguses tundus mulle, et ma lepin kõigega ja olen selle tema suhtega nõus, peaasi et pere ei laguneks ja lapsed kunagi teada ei saaks, kes nende isa tegelikult on. Nüüd on asjast möödas kolm nädalat. Meie hommikud on samasugused nagu vanasti, ja ka õhtud on endised. Väljastpoolt ongi kõik täpselt nii, nagu need koosoldud aastad on olnud. Saan endiselt põsemusi, kui mees hommikul tööle läheb, ja jalutame endiselt käest kinni kinost või teatrist koju. Vahel on tunne, et äkki ma nägin seda unes? Aga ei. Siis heliseb telefon ja mees enam ei jookse teise tuppa seda kõnet vastu võtma - ta ütleb minu juuresolekul talle, et jah, ta on õhtul vaba ja tuleb klaasikest veini jooma ja juttu puhuma. Varem, kui selline kõne tuli, arvasin ma, et mehed räägivad äriasju klaasikese veini taga. Nüüd tekitab see "klaasike veini" minus vastikustunnet. Ma tahaks juba täna asjad pakkida ja minna. Aga mul pole kuhugi minna ja üksi ma ka ei läheks. Selleks, et koos lastega minna, peaksin aga lastele selgitama, miks me peame lahkuma. Ma pole kindel, kas suudan seda teha. Aeg lendab, mõned aastad veel ja lapsed on kooli lõpetanud ning kodust läinud. Siis algab minu uus ja normaalne elu.

Buduaarile Terjelt
Buduaar.ee arhiiv

Kui sa oskad hästi kirjutada ja tahad meiega jagada oma lugu, siis saada see aadressile [email protected]. Iga avaldatud loo eest honorar.