Reklaam sulgub sekundi pärast

UUS TRENDIHAIGUS: Bridget Jones’i sündroom?

ajakiri Buduaar

Triin Tisler

Shutterstock

30ndates ja 40ndates vallalisi naisi on erinevaid – on karjäärinaised, kes on keskendunud oma tööle, üksikemad, kes on pühendunud lastele, iseseisvad naised, kes tunnevad elust rõõmu. Enamik neist loodab ühel päeval leida enda kõrvale hea kaaslase. Vallalist ja edukat 30+ naist on hakatud naljatledes Bridget Jones’i sündroomiga diagnoosima…

30ndates ja 40ndates vallalisi naisi on erinevaid – on karjäärinaised, kes on keskendunud oma tööle, üksikemad, kes on pühendunud lastele, iseseisvad naised, kes tunnevad elust rõõmu. Enamik neist loodab ühel päeval leida enda kõrvale hea kaaslase. Vallalist ja edukat 30+ naist on hakatud naljatledes Bridget Jones’i sündroomiga diagnoosima… „Kui Bridget Jones’i kohtamised olid kohmakad ja naljakad, siis erinevalt filmikangelannast on samas eas Eesti naised valdavalt vägagi küpsed ja teadlikud. Selles vanuses naine on iseendaga rahul, ta teab hästi, mis talle meeldib ja mis ei meeldi, tal on oma hobid ja huvialad ning väljakujunenud sõprusringkond. Kohtamas käies teab selline naine, millist partnerit ta soovib ning mehega, kes teda halvasti kohtleb, ta teist korda enam kokku ei saa,” räägib tunnustatud suhtenõustaja Imbi Viirok. Alljärgnevalt toome teieni kahe eestlanna lood, kes olid valmis jagama, kuidas teadlikkus ja küpsus on nende vaatenurka kaaslase leidmisel muutnud. Kristina (39): „Täna alustan ise vestlust, kui näen huvitavat inimest.” Vastutan oma õnne eest ise. Olen jõudnud arusaamisele, et õnnelik paarisuhe ei alga sellest kuupäevast, kui kaks inimest otsustavad, et nad on suhtes. Õnnelik paarisuhe algab siis, kui mina olen otsustanud hakata sellesse panustama oma aega, tahet jne – alustades iseendast. Näiteks praktiseerin ma teadlikult suhteoskusi sugulaste, kolleegide ja tutvusringkonnaga. Olen seeläbi õppinud paremini oma soove ja vajadusi tundma, ennast siiralt väljendama ja hinnangutest vabanema. Mul on harjumus iseendaga teadlikult tegeleda. See on osa minu positiivsest rutiinist, et tegelen teadlikult oma mõtete, tunnete, tegude, soovide, unistustega. Tegin seda ka varem, kuid nüüd olen juurde õppinud uusi võtteid ning saanud kinnitust sellele, kuidas see minu elu mõjutab. Märkan ja kasutan rohkem võimalusi. Hea paarisuhte loomiseks pole olemas ainult üht meetodit. Selleks, et leida endale sobiv ja turvaline viis tutvumiseks, õppisin kõigepealt märkama, kui palju selleks tegelikult erinevaid võimalusi on. Tasapisi hakkasin võimalusi kasutama ja julgus kasvas iga korraga. Täna alustan ise vestlust, kui näen huvitavat inimest. Käin palju teatris ja kontsertidel ning seal loob üritus ise soodsa õhkkonna, pole vaja jututeemat kaugelt otsida. Olen muutunud uudishimulikumaks – isegi kui otsest vajadust pole, küsin asju, millest teine inimene meelsasti räägiks. Olen kuulnud huvitavaid lugusid väga erinevatelt inimestelt – lastest vanuriteni. Mul on tekkinud n-ö lapselik uudishimu, mille tulemusel olen loonud uusi toredaid tutvusi. Olen õppinud enam tunnustama ja tänama, tunnustan mehi, kes mulle meeldivat tähelepanu pööravad. Julgen öelda „Tänan, ei!”. Kuna ma olen hästi läbi mõelnud, millist paarisuhet ma soovin, siis tõsiseid ohumärke tajudes poleks ei minu ega kaaslase suhtes aus tutvust süvendada. Olen õppinud „Tänan, ei!” ütlema kaaslast väärtustaval viisil. Kuigi on ka neid olukordi olnud, kus pärast sellist otsust pole teine osapool soovinud enam üldse suhelda. Usun, et sel juhul ongi see meile mõlemale parim. Enam ei jää ma ebaõnnestumiste pärast põdema. Varem on mul ette tulnud pikki põdemisi, kui esialgu väga atraktiivse ja sobivana tundunud meesterahvaga püsisuhet ei tekkinud. Mind haaras siis hirm, et võingi üksi jääda. Nüüd olen õppinud oma emotsionaalset ning hingelist tasakaalu kiiremini taastama ning edasi liikuma. Kui vaja, siis kasutan julgelt nõustaja abi, et nii eraelus kui tööl ettetulevatest pettumustest kiiremini üle saada ja oma positiivne fookus taastada. Kristina soovitab: „Saa iseendale kõige paremaks sõbraks ja kõige usaldusväärsemaks nõuandjaks.”  Õpi kuulama oma sisetunnet ja iseennast tõeliselt väärtustama. Siinkohal kehtib minu jaoks see kuldreegel, et õnnelik paarisuhe eeldab kaht õnnelikku vallalist. Kas sa oled täna see inimene, keda sa soovid, et su partner armastaks? Kas sa ise kohtled ennast nii, nagu sa soovid, et su partner seda teeks? Tegele oma kahtluste, murede, küsimustega ning julge otsida ja küsida abi. Kui esimene nõustaja sulle ei sobi, leia järgmine. Kui üks meetod ei tundu sulle õige, siis proovi teisi lähenemisi, kuni leiad endale sobiva. Ära jää üksi! Näe väljakutsetes võimalusi. Esialgu negatiivsena tunduvad olukorrad on tegelikult hea võimalus oma hoiakute ja tegude analüüsimiseks, järelduste tegemiseks ning plaanide täiustamiseks. Tea, et kui üks sajast mehest/naisest näeb sinus ideaalset naist/meest, siis ka ülejäänud 99ga tasub julgelt suhelda, sest neilt on nii palju õppida, mille eest hiljem tänulik olla. Karin (43): „Ma ei oota enam silmapilkset „keemiat”.” Käin kohtamas ja tunnen rõõmu inimeste tundmaõppimisest, mul pole enam hirmu haigetsaamise ees. See on minu jaoks väga oluline muutus. Valin hoolega, kellega tutvumisportaalis üldse suhtlema hakkan. Alguses oli see keeruline, sest olen oma loomult tolerantne ja ei taha inimestesse kuidagi kriitiliselt suhtuda. Olen hästi läbi mõelnud, millised omadused paarisuhtes on mulle vältimatult vajalikud, milliseid oleks tore omada ja millised on kindlasti vastuvõetamatud ning pilt on tänu sellele palju selgem. Võtan ka inimese tundmaõppimiseks rohkem aega, ma ei oota enam silmapilkset „keemiat”. Esimesel kohtamisel võib inimese loomulikku olekut varjutada väike pinge ning mõnel inimesel polegi kerge ennast esmakohtumisel avada. Tegelikult on see päris armas, kui mees on aimatavalt pabinas – minu jaoks näitab see, kui oluliseks mees kohtumist peab. Mul on tavaliselt vaja nelja kohtumist, et saada võimalikult hästi aru kaaslase iseloomust, suhtlemisviisidest ning empaatiavõimest. Näiteks olen paar korda kogenud esmakohtumisel vastupandamatut tõmmet, mis on kadunud peale paari järgmist kohtumist, kui kaaslane on avanud enda kohta uusi, minu jaoks ebameeldivaid tahke. Seepärast tean, et ka peale paari väga hästi õnnestunud kohtumist ei tasu veel lasta ootustel tekkida, nii võib lihtsalt asjatult haiget saada enne, kui olen tegelikult veendunud, et see inimene mulle üldse sobib. Kohtamisel olen õppinud oma ootusi konkreetsemalt väljendama. Pean arvamuste siirust ning ootuste selget väljendamist ka vastaspoole osas väga oluliseks ning seega jälgin sama reeglit ka ise. Minu arvates säästab see kõigi aega ja näitab lugupidamist nii iseenda kui kaaslase suhtes. Kui varem kippusin uue inimesega kohtudes muretsema sellepärast, kas mina kaaslasele meeldin, siis täna pööran enam tähelepanu sellele, kuidas kaaslane mulle meeldib ja kuidas mind kohtleb. See hakkab välja paistma juba sellest, kus ta kohtuda pakub – kas kohas, kuhu tal endal on lihtne minna või eelistab, et kohtumispaik oleks ka mulle sobilikus kohas. Kui sümpaatne kaaslane teist korda kohtuda ei soovi või lihtsalt „kaob” ära, ei hakka ma enam endast vigu otsima ja mõtlema, mida ma valesti tegin või ütlesin. See ei tähenda, et ma kunagi ei kurvastaks, seda tuleb ikka ette, kuid mõistan, et kui meie vajadused ja ootused on erinevad, siis tasub olla tänulik, et see ruttu välja tuli. Samas julgen ma nüüd ka ise peale meeldivat kohtumist esimest sammu astuda ning näiteks sõnumi teel meest tänada. Ka ei karda ma mõni päev hiljem helistada ning küsida, kuidas läheb. Muidugi on oluline tabada delikaatset piiri, et mitte pealetükkivaks muutuda, kuid tunnen rõõmu, et saan olla mina ise ja siiralt oma emotsioone väljendada. Kokkuvõtteks võin öelda, et minu ellu on tulnud märkimisväärne annus selgust ja enesekindlust. Minu eesmärgiks on tunda ennast tervikliku ja täiuslikuna. Tulevane kaaslane sel juhul vaid täiustab mind, mitte ei pea minu jaoks mingit tühimikku täitma. Kui siis ka juhtub, et suhe peaks mingil põhjusel purunema, viib see minema ühe osa suurest tervikust, kuid mitte poolt minu isiksusest. Kui nipid selged, kuidas oma terviklikkust täiendada, siis on kõigis eluvaldkondades areng ja edasiminek juba hoopis kergem. Karin soovitab: „Kõigepealt tutvu iseendaga!” Pole midagi kütkestavamat kui rahulik, tasakaalukas ning oma soove hästi tundev inimene.  Ära tegele kaaslase otsimisega, vaid ole lihtsalt uutele tutvustele ja suhtlemisele avatud.  Mõtle oma tänase liikumistrajektoori peale – kui liigud vaid marsruudil kodu-töö-toidupood, on uute inimestega tutvumiseks võimalusi pigem vähe. Selleks, et uusi võimalusi oma ellu saada, lisa oma liikumistrajektoorile kohti, kus sa seni pole käinud. Mõtle järele, mis on sinu elu suurim soov ja eesmärk ning pane tähele, kui palju sa selle heaks täna panustad. Minu isiklik kogemus oli see, et suurimaks sooviks oli luua pere, kuid samas tegin pea 12tunniseid tööpäevi, et oma üksindust sisustada.