Frederico: vastuseks naistele

Olen juba mõnda aega kirjutanud siin erinevaid lugusid läbi mehe silmade ja teinud seda väga erinevatel teemadel. Olen veendumusel, et tajun nüüd naiste soove, mõtteid ja maailmavaadet oluliselt paremini kui seda paar kuud tagasi. Selles loos puudutan teemasid, mida lugejad palusid, ning ütlen välja oma seisukoha.

Asume siis asja kallale:

Majapidamistööd ühises kodus. Kuidas jaotatakse kohustused, kes mida teeb, ja kui tihti? Kas on normaalne, et ka mees osutab abi ja teeb seda korrapäraselt?

Loomulikult peab mees andma endast parima, et pere elamine oleks puhas, kasitud ja kena. Minu jaoks on see elementaarne, et ma koristan ja aitan oma naist majapidamistöödes. Kui elatakse majas, on tööde maht oluliselt suurem kui korteris ja miks mitte jaotada pind põhimõttel 50 / 50%. See lahendus oleks igati mõistlik ja aus mõlema suhtes.

Ma ei hakka siin pikalt heietama, kui tihti või kui palju keegi peab koristama, sest iga normaalne pere paneb ise paika reeglid ja kohustused. Kui mõni mees on suur boss ja ei viitsi koristada, siis palgaku koristaja (summa ei ole suur, 300 – 500.-nädalas).

Kaasaegsed noored inimesed, kes on hõivatud töö, laste ja hobidega, võiksid vabalt palgata koduabilise, et jääks rohkem aega tegeleda oma lähedastega. 

Miks mehed ei kingi lilli ja ei tee kingitusi? Miks mees käib kohtamas naisega ja ei taipa osta kasvõi ühte õiekest, isegi siis, kui jalutatakse mööda Viru tänava lilleäridest?

Mis ma sellest siis arvan? Esiteks, kui me räägime suhtest, mis on algfaasis, kus õpitakse teineteist tundma, ei näe ma vajadust teha kingitusi, et mitte anda vale signaali. Kõik peab tulema südamest ja igaks asjaks on oma aeg ja koht. Mees ei pea nahast välja ronima ja jätma naisele muljet, kui kõva mees ta on, et teeb uhkeid kingitusi (mulle tundub see võlts). Kingituste tegemine on täiesti normaalne, kui paar on suhtes, olgu selleks kingiks väike śokolaad, käekott või soojamaareis. 

Leidub igasuguseid paare, kes ehitavadki oma suhte üles rahale ja kingitustele, kuid mulle tundub see tabu ja mina teen kingi siis, kui ma seda õigeks pean. See ei tähenda seda, et ma kitsi olen. Kingituste teemal olge tagasihoidlikud, sest see võib suhte kiiresti untsu keerata. 

Kui me räägime lilledest, siis ma igati pooldan lillede kinkimist kasvõi lihtsalt niisama…

Ja naised, ärge kartke teha mehele märkust või siis anda väikest vihjet lilllede kinkimise teemal. Mõni mees lihtsalt ei jaga matsu välja…

 Kaugsuhe? Kas on raske hoida suhet erksana, kui elatakse eri maadel?

Elame ju 21. sajandil ja internet on sama kättesaadav kui kraanivesi, mis tähendab, et Skype, MSN ja muud interaktiivsed kanalid leevendavad meie kehade eemalolemist, seda küll ainult vaimsel tasandil.

Olen ühe kaugsuhte läbi teinud ja see kestis pea poolteist aastat. Mina elasin Eestis ja tüdruksõber Prantsusmaal. See polnud küll kerge, kuid selles ei olnud ka midagi võimatut, tuli lihtsalt palju interaktiivselt suhelda ja käia üksteisel tihti külas (võimaluste piires). Koos veedetud aeg ja reisimine sellel ajavahemikul oli mulle äärmiselt huvitav aeg ja ma sain aru, et ka minu tüdruksõber oli meie kaugsuhtega rahul, sest ma olin talle toeks ja minu eemalolek oli ainult füüsiline.

Arvan, et minu jaoks kaugsuhte taluvuspiir on 1 – 1,5 aastat.

Mida see tähendab, kui kutt küsib telefoninumbrit?

Kas seda, et tahab ruttu kaelast ära saada ja seepärast näitab, et kõik on okei, võtab numbri ja siis kunagi vaatab edasi, või seda, et ta ka lõpuks helistab?

Numbri küsimist saab mõista mitmeti ja palju sõltub olukorast. On suur vahe, kus seda numbrit küsima tullakse ja mis olekus parajasti ollakse. Kas seda teeb joogine peoloom ööklubis või siis viisaks noormees tänaval või kohvikus? Kui mina küsin numbrit, siis on mul ikka tõsi taga, et ma soovin naist mõni teine päev välja kutsuda, ja kindlasti ei tee ma seda läbi mõtlemata. Kui number on mul käes, siis suure tõenäosusega ma reageerin kõne või sms`i teel 48 tunni jooksul. Kindlasti on ka selliseid mehi, kes kollektsioneerivad atraktiivsete naiste numbreid, et mine tea, millal vaja läheb.

Üldiselt tasuks ikka vaadata ette, kellele sa oma numbri juhtumisi annad… 

Miks mehed jalga lasevad kui suhe juba ilmet võtma hakkab? Minu näide on selline: oli ühe mehega suhe pool aastat. Kõik oli super hästi, kuni ühel päeval helistades oli ta väga põiklev ja andis väga ebalevaid vastuseid. Sinna see jäigi. Kuigi kõik oli ju super hästi. Minu järeldus:

1.Kas ta leidis teise,ilusama,targema,parema jne. 2.Ei tahtnud püsivat, siduvat suhet. Olen seda ennegi täheldanud,et pool aastat on mingi piir. Miks see nii on? 

Ma arvan, et pool aastat ongi hea aeg, et aru saada, kes on kes. Vahet ei ole, kes siis parasjagu jalga laseb, on see mees või naine. Pool aastat on piisav aeg positiivsete ja negatiivsete iseärasuste tähelepanekuks, on see siis mustade sokkide laialiloopimine või hügeenisidemete unustamine sinna, kuhu ei ole vaja. Kui lahku minna, siis tasuks teha seda inimlikul moel ja rääkida asjad selgeks. Poole aasta jooksul saab aimu, kas teie vahel on keemiat või mitte, sest pole ju mõtet koos olla inimesega, keda sa tegelikult ei ihalda. Jah, sa võid ju mõelda, et voodis oli ju super ja seks oli hea, aga selle peal suhet üles ei ehita...

Ärgem välistagem ka seda, et mõned aktiivsemad olevused ajavad liini mitmel rindel korraga. Ja sa kunagi ei tea ette, mitmes sa temale oled.  Igatahes parem kiire lõpp kui lõputu õudus…