40ndates mehed teisel ringil

imageManager_151131Abielulahutuste rohkus Eestis ei üllata enam kedagi. Meil kõigil on tuttavaid, või kuulume ise nende hulka, kes on lahutanud ja läinud juba  teisele  ringile. Üllatavalt suur osa teisele ringile suundujatest on aga 40ndates mehed. Või kas see ongi nii üllatav, kui mõelda, et just selleks vanuseks on lapsed suureks kasvatatud ja pere funktsioonid täidetud. Paljud abielupaarid, elanud koos 20-25 aastat, tunnevad, et nende aeg on ümber.


Kaja Kaasik

imageManager_151132Abielulahutuste rohkus Eestis ei üllata enam kedagi. Meil kõigil on tuttavaid, või kuulume ise nende hulka, kes on lahutanud ja läinud juba  teisele  ringile. Üllatavalt suur osa teisele ringile suundujatest on aga 40ndates mehed. Või kas see ongi nii üllatav, kui mõelda, et just selleks vanuseks on lapsed suureks kasvatatud ja pere funktsioonid täidetud. Paljud abielupaarid, elanud koos 20-25 aastat, tunnevad, et nende aeg on ümber. Ja osad jäävad ka koos elama, sest pikas abielus kasvatakse nii lahku kui kokku. Tegelikult on lahutuste põhjuseid sama palju kui on lahutajaid. Võib teha vaid üldistusi, aga sellega pole mõtet spekuleerida.
Mis aga sunnib lahutatud mehi suunduma teisele  ringile? Statistika andmetel abielluvad mehed peale lahutust uuesti  60  protsendil ja naised ainult 42 protsendil (siia pole arvatud vabaabielulised ja muud kooslused).  Asja võti on ehk selles, et mehed ei saa üksindusega nii hästi hakkama nagu naised. Kindlasti on ka meeste valikuvõimalused paremad, eriti heal järjel olevatel meestel, keda alati saadavad imetlevad naisaustajad. Nii näeme me ka tihti keskeas härrade käevangus verinoori tüdrukuid. Enam pole seegi meie ühiskonnas taunitud. Samas on paljud 40ndates teisele ringile  minejad leidnud naise  enda eakaaslaste seast. Valikuid on mitmeid. Mis siis ikkagi ajendab elukogenud mehi minema uutele katsetustele? Küsitlesin asjaosalisi endid, mehi 40ndates.

Ivar (43) lahutas neli  aastat tagasi. Enne oli tal mõnda aega olnud armuke, kelle juurde  ta alguses suure õhinaga koliski.  Poole aasta pärast selgus, et seal, kus oli enne  tore külas käia, polnud hoopiski tore elada. Ta pakkis asjad ja kolis omaette elama.  „See omaette elatud aeg”, rääkis mulle Ivar „ oli nagu mõtete selginemise aeg. Vaatasin oma endisele elule tagasi, abielule, ja äkki see ei tundunudki enam halvim osa minu elust. Meil oli küll tihti tülisid ja ma ei  talunud naise pidevat näägutamist, aga oli ka kenasid päevi ja ta oli ikkagi mu suur noorusarmastus. Kõlab ehk irooniliselt, aga ma austasin oma naist. Küllap see oli lihtsalt käegalöömine, et ei proovinudki suhteid parandada, vaid otsisin armukese. Nojah, ega see  arusaamine mind enam ei aidanud. Mõtlesin küll, et lepiks oma naisega ära, aga naine ei olnud ka vahepeal aega raisanud. Ta oli omale uue sõbra leidnud, ma ei tea, kas see mees oli tal juba varem, meie kooselu ajal, aga sel polegi enam tähtsust. Nii et minul enam mingit vigade paranduse võimalust polnud. Jäi üle vaid mune kratsida.”  Nüüd on Ivaril  uus „pruut”, nagu ta ise oma naistuttavat nimetab. Ja Ivarist ligi 8  aastat noorem. Tundub, et sellest saab asja, kuigi on veel noor lugu. Ivar on jälle rõõmus ja teotahteline, värskelt armunud ka ju!

Mart (46) elas aga ise läbi hülgamise. Ühel päeval teatas naine talle, et armastus on otsa saanud ja nii lihtne see oligi. Kuu aja pärast oli naine välja kolinud, koheselt järgnes ka lahutus ning Mardile jäid vaid suured rööpad hinge. Takkajärgi sai ta teada, et naisel oli ligemale aasta olnud suhe teise mehega ja see teadasaamine viis Mardi täielikult endast välja. Sest temal ei olnud armastus naise vastu otsa saanud. Algas pikk tsüklis joomine ja ühe sellise  meeltesegaduses oleku tagajärjel üritas ta endal veenid läbi lõigata. Õnneks saadi asjale õigel ajal jaole ja sellest päevast jäid Mardi käevartele mälestuseks armid. Mis aga Mardi sellest august välja aitas, oli tema vanem tütar, kes otsustas isa juurde elama jääda. See andis Mardi elule ja toimetamistele mõtte ning  ta suutis joomatsüklist välja tulla. Olgu veel mainitud, et tegelikult polnud Mart üldse mingi eriline napsumees. Aga lahutus mõjus raskelt. Tasapisi Mart taastus ja kuna ta oli mees, kes kohe kuidagi ei taha olla üksi,  hakkas ta  peagi naishinge järgi ringi vaatama. Esimesed katsetused küll ebaõnnestusid, aga 10 kuud peale lahutust kohtus ta ühe tutvumisteenistuse kaudu naisega, kes tema hingehaavad parandas ja meelarahu tagasi andis. Liina oli Mardist vaid aasta noorem, kuid nägi välja väga stiilne ja nooruslik. Mart oli rahul. Peale pooleaastast tutvust kolis naine Mardi juurde ja kui ma neid viimati nägin, olid nad mõlemad rõõmsad ja rahul.

Andrus (41) on teises abielus ja elab  koos 26 aastase Triinuga. See oli tema  jaoks suur armastus. „See oli armumine esimesest silmapilgust”, julges ta mulle otse tunnistada. Olles eelnevalt olnud esimeses abielus 15 aastat, oli tal muidugi raske oma peret jätta. Ta ei tahtnud kellelegi haiget teha, aga nii see läks. Andruse eksnaine oli väga koduhoidev, suurepärane perenaine ja ema. Aga teda ei huvitanud koduväline elu ja Andrus käis ikka igasugustel üritustel enamasti üksi. Aja jooksul  see masendas teda. Ühel sellisel üksikäimise üritusel ta Triinuga kohtuski ja äratundmine tuli ruttu. Ja  Andrus on õnnelik, ühe väikese erandiga. Andrusel on 2 last, 14 aastane poeg ja 12 aastane tütar esimesest abielust. Ta kohtub oma lastega tihti, aga mitte oma uues kodus. Nimelt ei soovi tema lapsed midagi teada tema uuest naisest. Andrus on küll proovinud lapsi veenda, et nad annaksid talle võimaluse, aga siiani edutult. Eks lapsed on sellises õrnas pubekaeas ning Andrus kardab, et ka tema eksnaise mõjutus on mängus. Aga sellest ta lastega otse rääkida ei taha, sest tema viis pole lapsi mõjutada ega asjades urgitseda.  Ta arvab, et aeg teeb ehk oma töö, lapsed kasvavad suuremaks ja leebuvad. Vähemalt saab ta lastega regulaarselt kokku ja saab neid materiaalselt igati toetada.
Jutuajamisi on veelgi olnud. Tunnen paljusid selles vanuses mehi, kes on uuesti alustanud. Nende seas on seiklusealdis mehi, kes juba ei tea mitmendal ringil ja kelle naistuttavate nimesid ma ei viitsigi meeles pidada. Ise nad nimetavad end testosteroonipullideks ( või vähemalt üks neist). On neid, kes noorelt abiellunud ja sarved on jäänud maha jooksmata. Siis 35-40selt algab õige jooksuaeg ja enam ei nähta ega kuulda midagi peale sõprade, pidude ja lõbusate sõbrannade. Mingi osa naaseb peale ringijooksmist koju naise juurde tagasi. Mõne nina ees lüüakse uks jäädavalt kinni ja nad on sunnitud  oma elu ümber korraldama.  Mõni on olnud aus ja jutustanud, et on oma vanema väljalaske vahetanud uuema vastu  just seetõttu, et suhe vajus  lihtsalt käest  ära ja midagi polnud enam teha. Sest kui naine ikka voodis pidevalt laipa paneb, siis ei saa ometi ka mees sinna kõrvale ära surra. Ja midagi pole teha, kui siis hirmust just nooremaid naisi  otsima hakatakse, kartes, et vanemad naised enam seksist ei hooli. Vale müüt muidugi, aga igaüks toimetab oma elukogemusele vastavalt. Samas olen mitmel korral ka kuulnud just vastupidist väidet, et verinoori naisi ei taheta, sest mis nende noorte tibidega ikka rääkida. Need mehed soovivad enamasti uut elu endavanuste naistega.  Õnneks jagub igale soovile ja maitsele Maarjamaal naisi. Ei ole ikka selliseid kindlaid stereotüüpe, mida meil ajakirjanduses tutvustatakse. Kuigi räägitakse ja  kirjutatakse just hästi palju neist noorema naise ja vanema mehe stooridest meie prominentide seas.  Aga meie ümber on ka palju lihtsaid inimesi, kelle elust me teame tuttavate kaudu ning kelle elu ei kajastu ajakirjanduses. Erinevaid lugusid on palju, kindlasti teate ka teie neid jutustada.