Armastuse teadus

4 kommentaari

Armastus on teadlaste arvates emotsioon nagu iga teinegi. Tegemist on füsioloogilise korraldusega kehas, mille tõttu keha muudab aju endale alluvaks. Erinevad hormoonid panevad inimesed armumise ajal naljakalt käituma ja naljakaid asju tegema. Sellepärast öeldaksegi tihti, et armastus on pime.

Kadri Põldma
kadri@buduaar.ee

Armastus on teadlaste arvates emotsioon nagu iga teinegi. Tegemist on füsioloogilise korraldusega kehas, mille tõttu keha muudab aju endale alluvaks. Erinevad hormoonid panevad inimesed armumise ajal naljakalt käituma ja naljakaid asju tegema. Sellepärast öeldaksegi tihti, et armastus on pime.

Armumise juures on 3 faasi ning igas faasis mängivad rolli erinevad hormoonid. See, mis armumise ajal ajus toimub on veidi võrreldav vaimuhaigusega.

Armunud inimene on õhetav, kleepuvniiskete kätega ning kiirete südamelöökidega. Need on välised armumise tunnused, aga mis toimub samal ajal meie sees? Tegelikult on igal asjal oma põhjus. Näiteks näost rõõsaks ja punetavaks muutumine armumise ajal on tingitud elavnevast vereringest. Higistamist tekitab adrenaliin ning eufooriat hormoon nimega dopamiim.

 Helen Fisher Rutgers`i ülikoolist ütleb, et armumise juures on 3 faasi.

1) IHA- Iha kutsuvad esile sekshormoonid testosteroon ja östrogeen. Testosteroon on olemas ka naistel. Need hormoonid tekitavad Helen Ficheri arvates inimesel seksijanu ning ta hakkab näljaselt endale partnerit otsima.

2) KÜLGETÕMME- See on kõige intensiivsem faas, kus emotsioonid on kõige tugevamad. Inimesed kaotavad isu ning nad ei vaja puhkamiseks und, nad veedavad parem aega üksteise seltsis.

Selles faasis mängivad olulist rolli närvi-ülekandjad hormoonid monamiinid. Nendeks on näiteks dopamiin, mida leidub ka kokaiinis ja nikotiinis ja seratoniin. Dopamiim on kõige olulisem armukemikaal, ning võib meid otseses mõttes veidi hulluks ajada. Dopamiim tekib inimesel ka siis kui ta teeb midagi eriti hulljulget, näiteks hüppab langevarjuga. Eufooria, mõtlematus ja ülev meeleolu on need emotsioonid, mida dopamiim esile kutsub.

Külgetõmbe faasis tekib kehas ka palju adrenaliini. Adrenaliini tõttu hakkab inimene higistama, ta suu kuivab ning süda hüpleb.

3) KIINDUMINE- Selles faasis mõistavad partnerid, et nad jäävad pikemaks ajaks kokku. Tegemist on pikaajalise pühendumisega, kus paarike hakkab plaanima ühist elamist ja ehk ka lapsi.

Selles faasis laseb keha valla kahte sorti hormoone- kallistusehormooni ehk oksütoksiini ja vasopressiini. Okstoksiini eritab hüpotalamusnääre sünnituse käigus, et piimanäärmed paremini tööle hakkaksid. Hormoon aitab luua ema ja lapse vahel tugeva sideme. Sama hormooni eritab keha ka orgasmi käigus. Hormoon loob tugeva sideme partnerite vahel. On olemas teooria, et mida rohkem paarike seksib, seda sügavam on nende side. Okstoksiini tõttu tahavad partnereid üksteist pidevalt kallistada. Kui katse käigus emasele rotile, kes kunagi seksinud polnud, okstoksiini süstiti, hakkas rott teise liigikaaslase vastsündinud poegi kaitsma ja nende eest hoolitsema, justnagu need oleksid ta enda omad. Roti piimanäärmed hakkasid iseenesest tööle. 
Vasopresiin kontrollib neerusid ja aitab luua tugeva suhte partnerite vahel.