Harjumused

Kui uue suhte algusärevus seljataha jääb ja koosolemised üha tihedamaks muutuvad, ilmneb tõsiasi, et lihtsates igapäevastes toimetustes ja harjumustes võivad kaks inimest olla erinevalt planeedilt. Ja mida aasta edasi, seda kindlamini juurduvad nii see, mis pidi keegi noad nõuderesti kuivama paneb, kui ka see, kuidas keegi oma vaba aega tahab veeta.

Kui uue suhte algusärevus seljataha jääb ja koosolemised üha tihedamaks muutuvad, ilmneb tõsiasi, et lihtsates igapäevastes toimetustes ja harjumustes võivad kaks inimest olla erinevalt planeedilt. Ja mida aasta edasi, seda kindlamini juurduvad nii see, mis pidi keegi noad nõuderesti kuivama paneb, kui ka see, kuidas keegi oma vaba aega tahab veeta.

On terve hunnik asju, mida me teeme ja kuidas oma elu mugavamaks oleme seadnud, mida ise ei oska tähelegi panna, aga mis kõrvaltvaatajale kummalised või ületähtsustatud võivad tunduda. Rääkimata kindlatest trennipäevadest või saunaõhtutest, mis istuvad nädalaplaanis sama vankumatult kui igahommikune hambapesu. Kahte peaaegu täiel määral paika loksunud elu kokku klapitades ja ühte sobitada püüdes võib aga sassi minna, milline osa nendest tegemistest on sätitavad, kohandatavad harjumused ja mis on need isiklikud asjad ja see Oma Aeg, millest iga hinna eest kinni peaks hoidma.

Mõnikord läheb kõik omavahel sassi – aastatega külge poogitud harjumused ja väljakujunenud elurütm tunduvad ületamatult, jagamatult isiklikena. Justkui õhtune meigieemaldus oleks see, mis eristaks ühte naist kõigist ülejäänutest. Kust läheb aga piir iseendaks jäämise ja enda liigse avamise vahel ajal, mil suhete eluiga kipub olema naeruväärselt lühike ja et ei oleks põhjust ennast kogu maailma ees alasti kistuna tunda? Mis on need asjad, mis teevad sinust sinu või minust minu, ja mis on meil kõigil väikeste mugandustega ühtemoodi?

Endale sobivat kaaslast otsides tehakse mõttes pikk nimekiri hädavajalikest isikuomadustest nagu näiteks õiget masti huumorisoon ja ellusuhtumine, seal hulgas ka elustiili eelistused nagu varajane ärkaja vs hommikuse unega, omasugune, ja kuskile joone alla jäävad mõned läbiräägitavad punktid. Loomulikult ei puudu sellest listist eeldus, kummal voodipoolel peaks keegi magama ja millised hobid on aktsepteeritavad, kui tihti võiks ideaalne mees oma sõpradega kokku saada ja milliseid plaane nädalavahetusteks teha. Nimekiri enda harjumustest, mida oleks nõus koos olemise huvides vähendama või muul moel ümber korraldama, on omaette olemisega harjunule üürike. Nagu poissmeeste õhtu tekitab enamikus naistest tuska, ei jää ükski naistekas kunagi pidamata. Oleme ise ehmatavalt vähesest nõus hea tujuga ja kergekäeliselt loobuma. Mõnikord, kartes allasurutud saada, hoiame suisa kinni asjadest, mis meile tegelikult isegi tähtsad ei ole. On ju lõpuks nuga, mis on käepide ülespoole kuivama pandud, hoopis lihtsam restilt ära võtta, aga kui ikka ise oled alati pannud teraviku ülespoole… Kipub ununema, et selleks, et midagi saada, tuleb midagi ka anda.

Ühel õhtul üksinda kodus olles jäin mõtlema, kui tähtsusetuid detaile on sobivuse mõõdupuuks topitud, ja tuleb endalt küsida, kas ma võib-olla lihtsalt ei ole varem ise tahtnud sobida. Ajaga, üksi olemistega on kerge tekkima hirm, et kui siiani pole näiliselt mulle keegi sobinud, võib-olla nüüd ei sobi mina sellele, kellele tahaks täiuslik olla. Tulemuseks on endassetõmbunud erakumaterjal. Võib-olla ei olekski kõige hullem lasta end inimesena paista? Naisena, kes ärkab siis, kui uni ära läheb, või paneb äratust kolm korda edasi. Kes joob hommikukohvi sügavate lõunatundideni. Kes ei viitsi eriti tihti koristada. Võib-olla ei olegi hullu, kui oma elu natukene avada. Võib-olla on õige, et isiklikud on ainult meie mõtted ja tunded. Ja võib-olla võib neidki jaopärast näidata, ilma et need meid haavatavaks teeks.

Paneb küll rahulolevalt muigama, kui leiad inimese, kes samamoodi nagu sina peseb tänase kohvitassi alles homme hommikul, kui sinna on vaja uus kofeiinilaks sisse kallata, ja kelle trennid venivad hilistesse õhtutundidesse samadel päevadel kui sinu omad. Ometi ei tee harjumused ju kellestki seda õiget inimest – harjumused on miski, mis tuleb selle õige inimesega kaasa. Võib-olla paljusid neist ei olegi vaja muuta ja mingid muutuvad ajas iseenesest nagu nii mõnigi arusaam. See, mis on nii isiklik, et seda jagada ei taha või ei suuda, on niikuinii igaühe jaoks erinev. Ja võib-olla see isiklik ei kaogi kunagi kuhugi, vaid muundub,nagu energia või armastus.

/Merlin Võsu/