Inspiraator Tiina Tiitus mõtiskleb usalduse üle paarisuhtes: kuidas olla üks ja ainus?

Spetsiaalselt Buduaarile kirjutatud kolumnis mõtiskeleb isikliku arengu nõustaja, inspiraator ja raamatu „Õnnelik suhe“ autor Tiina Tiitus usalduse üle paarisuhtes.

Kuulen tihti, kuidas naised soovivad, et nad oleksid oma kallimale üks ja ainus. Selle sooviga loodetakse tagada partneri truudus ja kindlustada enda ainulaadsus. Kuid trikk ei toimi. Tegelikult toimib aga vastupidiselt loodetule.

Nii on endiselt maailm see, mis peab muutuma ja garanteerima soovijale õnnetunde. Soovija loodab kontrollida, et teda ikka kindlasti armastatakse. Selleks sunnib meid kõikide hirmude ema: hirm, et mind ei armastata.

Kujutage ette, et olete ise see, kellelt sellist jäägitud pühendumist soovitakse. Algul võib tunduda selline soov kallimalt komplimendina, kuid õige pea pöördub see salakavalaks kontrollimehhanismiks. Kusjuures alluja teeb kontrollimise töö ise ära vabatahtlikult.

Küsisin oma mehelt, mida tema arvab sellest, kui keegi soovib teisele inimesele ainuõigust. Ta vastas, et see on lihtsalt usaldamatus. Ta lisas, et see pole ainult suhte probleem, oma töö juures kohtab ta seda tihti. Soovi teist omada ja talle tingimusi dikteerida.

Veel rääkis ta midagi, mis tegi mind väga rõõmsaks. Ta ütles, et tal on alati väga hea meel, kui ma mõnest mehest hästi räägin või mulle mõni meeldib, siis tunneb tema ka ennast hästi. Ta tunneb siis, et mina näen läbi tema kõiki mehi. Ja kuna ta on ka mees, siis tal on hea olla. Nii ongi.

Kui ma selle peale mõtlesin, siis on vastupidi ka: mina tunnen ennast ka hästi, kui ta suhtub naistesse tunnustavalt ja austavalt. Naised ei ole minu konkurendid. Mu mehel ei ole iha teiste naiste järele, sest talle tohivad naised meeldida. Mitte usaldada oma partnerit tähendab kogu vastassoo mitteusaldamist. Kuidas saaks iga naine tunda, et ilus naine läheduses annaks talle juurde enesekindlust ja rõõmu südamesse, mitte hirmu ja alaväärsust? Läbi aastatuhandete on kujunenud nii, et arusaamine suhtest on läinud võimatult keeruliseks. Lõputu õpetuste, keeldude, käskude ja manitsuste rägastik ei aita meil leida oma südame teed. Meile räägitakse, et armastus ja suhe on alati olnud keerulised ja see jääb alatiseks nii. Mina usun, et tõde on vastupidine. Armastust ei ole võimalik õigustada, välja teenida ega osta. Õnne nimel ei saa kannatada. Kuigi olen seda alati teadnud, nüüd kinnitab ka mu elukogemus seda arusaama.

Meile on õpetatud, et armastuses ja suhtes varitsevad igal hetkel meid ebaõnnestumised, pettumused ja valu. Teeme selle uskumuse ümber. Liiga lihtne ja naiivne? See ongi igaühe valiku koht.

Kui sinugi suhe või üksiolek on triivinud valu ja kannatuste kallastele, on aeg iseenda tõde otsima hakata. Mida sa tegelikult tahaksid kogeda, mitte mida sa arvad, et peaksid tahtma? 

Õnnelikuks saavad need, kes julgevad vaadata oma südamesse ja teha selle järgi, mida nad sealt leiavad. Südames selgub, et armastuse asjad on lihtsad ja kerged, mingeid trikke pole. Kuid kui proovime vana maailma moraalireeglite järgi oma eraelu korda saada, siis ei saagi saada. Sinna on peidetud trikid sisse nii, et suhe ei saagi toimida. Miks? Sest meil on vaja õppida oma südame häält kuulama, seda usaldama ja julgema oma teed käima hakata. Selle õppetunni nimi on vabadus, mida miljardid mehed ja naised praegu läbivad. Kuniks pole veel ära õpitud mehe ja naise koosloomist, pusserdame omavahel ja arvame, et peegel on süüdi, kui ta meile sassis juukseid näitab. 

Läheme lihtsate asjade juurde tagasi, kui suhe on sassis ja elu sõlmed kinni tõmmanud, kõik tundub lahendamatult keeruline. Kujuta ette, et oled väike laps liivakastis ja lähedal mängib üks poiss või tüdruk, kes sulle väga meeldib. Mida sa siis teeksid? Siis sa ei vaagiks, kas ta on sulle õige, kas ta annab sulle turvatunnet ja kas ta ikka on see ainuke ja õige. Üldse midagi ei mõtleks. Lapsed lubavad oma intuitsioonil ennast juhtida, nad lihtsalt lähevad selle teise lapsega rääkima ja mängima. Leia endas jälle üles see lihtne, kerge ja põnev tunne. Ole jälle see kergemeelne rõõmus olend, kes on hetkes.

Partneriga koosolemine ei ole vältimatu ja ammugi mitte kohustus. See on võimalus olla koos huvitava lähedase hingega, kes on sündinud samal ajal samasse ruumi. Milline tohutu võimalus, ime! Armastamiseks pole rohkem põhjust vaja.

Tiina Tiitus „Õnnelik suhe“

„See raamat räägib teekonnast ja armastuse äratundmisest. See on raamat minu teest, taipamistest, nägemustest ja kogemustest selles elus. Olen väga tänulik selle võimaluse eest teiega oma imelist elu jagada.

Kui paljusid paare te teate, kelle suhe on harmooniline ja armastav? Tavaliselt on nende üleslugemiseks ühe käe sõrmedest küll ja küll. Kui olete ise nende hulgas, siis oleks nagu lotovõidu saanud.

Me sünnime siia ilma potentsiaaliga saada õnnelikuks ja tunda taas koosolemise, kuulumise ja üksolemise tunnet. Kõlab uskumatuna, kas pole? On olemas ju väga raskes olukorras inimesi, kelle kannatused ei tundu iialgi lõppevat. Ja ometi võiksid meie kannatused lõppeda sekundi murdosa jooksul, kui me vaid sellesse usuksime ja lubaksime sellel juhtuda.“

Tiina Tiituse uut kolumni meeldimisest saad juba õige pea lugeda Buduaari ajakirja sügisnumbrist!