Kui elukaaslane osutub seksisõltlaseks

\"imageManager_168027\"Meie hulgas liigub palju erinevaid sõltlasi. Mõned sõltuvused on silmaga nähtavad, osadest saad aimu alles siis, kui inimest lähemalt tundma õpid. Kõige rohkem kõlapinda on kindlasti tekitanud narko-, alkoholi- ja kasiinosõltuvus. Vähem on mainitud  aga seksisõltuvust.

\"imageManager_168028\"Meie hulgas liigub palju erinevaid sõltlasi. Mõned sõltuvused on silmaga nähtavad, osadest saad aimu alles siis, kui inimest lähemalt tundma õpid. Kõige rohkem kõlapinda on kindlasti tekitanud narko-, alkoholi- ja kasiinosõltuvus. Vähem on mainitud  aga seksisõltuvust. Kui isegi on räägitud, siis ikka pigem läbi huumoriprisma. Tegelikult tuleks seksisõltuvust käsitleda tõsise probleemina, mis võib samuti viia inimese enda kui ka tema kaaslase elu hävimiseni.

Sõna „seksisõltuvus” on kasutusel juba aastast 1898 kui Sigmund Freud  kirjutas selleteemalise essee. Kahjuks ei ole siiani suudetud kindlaks teha, kas seksisõltuvusega sünnitakse või millest selline hälve üldse alguse saab. Psühholoogiadoktor Toivo Aaviku sõnul on seda raske öelda, sest puuduvad asjakohased uuringud. Arvatakse, et mingi osa on kaasasündinud ja mingi elusündmuse põhjusele see aktiviseerub – näiteks tugev stress. Nagu alkohoolikud ja narkomaanid, tulevad ka seksisõltlased tihti perekondadest, kus vanemad on alkoholi- või seksisõltuvuses või emotsionaalselt kättesaamatud. Patrick Carnesi poolt läbi viidud uuring tuhande seksisõltlasega näitab, et 82% neist oli lapsepõlves seksuaalselt väärkoheldud. Enam kui pooled sõltlased on pärit emotsionaalselt külmadest ja vähehoolivatest peredest, kus seksist rääkimine on tabu või kus seda peetakse koguni vastikuks.

Seksisõltlase kinnisidee on seks, ta mõtleb sellele pidevalt ning igal võimalikul hetkel tegeleb sellega. Huvitava faktina toob Toivo välja asjaolu, et seksisõltlasi esineb mõlema soo hulgas  – rohkem meestel, kuid tuleb arvestada seda, et naistel ei luba normid aktiivset sekshuvi üles näidata ja see on varjutatud näiteks „armastusesõltuvuse” jms taha.
Toivo sõnul saab inimene oma seksisõltuvusest aru alles siis kui kogu tema elu on kokku varisemas- pere laguneb, töökohal tekivad probleemid, ilmnevad tervisehädad. Paljude seksuaalkontaktide tõttu seatakse ohtu nii iseennast kui partnereid. Isegi juhul, kui nad mõistavad oma tegevuse tagajärgi, ei suuda nad ennast kontrollida. Sõltuvuse algses staadiumis peaksid lähedased seda märkama ja teada andma, aga nagu sõltlased ikka- nad ei usu eriti, et neil on probleem.
Küsimuse peale, kas seksisõltlane vihkab ennast, vastab Toivo järgnevat: „On selline ring: erutus- nauding- lahendus- kahetsus, mida ravitakse jälle uue erutusega. Ta ei vihka, kuid kui saab aru, et sõlutuvus on üle tema, tekitab see stressi”.
Nagu alkoholisõltlastelgi, nii võib ka seksohoolikute peredes kaasatud olla abikaasad või partnerid „haiguste”  varjamisse. Uurimuste andmeil on igast kolmest kaassõltlasest kaks osalenud seksuaalses tegevuses, mis on olnud neile ebameeldiv: vaadanud pornot, vahetanud partnereid, seksinud avalikus paigas vms.
Kahjuks ei ole sõltlase kaaslasel suurt midagi seksisõltuvuse kaotamiseks ära teha. Ka õppinud professionaalil on see üsna keeruline. Üks lahendus on – see sõltuvus tuleb suunata muudesse kanalitesse ehk tavaliselt saavad seksisõltlastest näiteks töönarkomaanid, mis on ühiskonna silmis tunduvalt meeldivam sõltuvuse viis.
Toivo soovitab seksisõltlase kaaslasele mitte muutuda kaassõltlaseks vaid tegutseda aktiivselt lahenduste leidmisel! Kui probleem on teadvustatud, siis on professionaalne abi hädavajalik.

 

Teele Teder