Pool aastat seksita!

41 kommentaar

29- aastane Jaanika, kes muidu on harjunud kord-kaks päevas seksima, kolis välismaale õppima ning kuna mees jäi kodumaale, pidi Jaanika 6 kuud seksita olema. Neiu pidas päevikut selle kohta, kuidas seksivaba elu teda muutis.

Esimene nädal:

Tere, mina olen Jaanika ja ma pole juba nädal aega seksinud! See on minu jaoks vist üle mitme aasta rekord.  Õpingud viisid mind Hollandisse, kaugele oma mehest. Olen siin end mõnusalt sisse sättinud, kõik on kena, aga oma mehest tunnen puudust. Ta on kõige parem! Öösiti üksi magada on väga harjumatu. Seksiisu kohta võiks öelda niipalju, et see on täiesti kontrolli all, siin on lihtsalt nii palju muud tegemist hetkel.

Kolmas nädal:

Nonii hakkab pihta! Kui siin end mõnusalt sisse sättisin ja siinse eluga pisut ära harjusin, avastasin, et mul on äkki too-huu-tuu seksiisu tekkinud. Ma tahaks oma meest ja kohe! Asja teeb hullemaks see, et tean, et mees ei saa mind siia vaatama tulla, sest tema töö iseloom on selline, kus ta peab pidevalt kohal olema. Teisi mehi ma ei vaata ja üle aisa ma lööma ei hakka. Ma ei tea ainult mida selle seksi isuga teha.

Kuues nädal:

Ma olen geenius! Miks ma varem selle peale ei tulnud? Orgasmi saamiseks ei pea ju meest ligi olema, seda saab muud moodi ka! Kuna olen oma mehega regulaarselt seksinud, pole mul olnud 5 aastat eneserahuldamiseks põhjust. Nüüd puhusin oma rooste läinud eneserahuldamise oskustelt tolmu pealt ja ohohoo- elu on ilus! Alguses oli mul keeruline seda teha, esmalt hakkasin fantaseerima oma lemmik filmikangelastest jne, kuid ei midagi! Siis mõtlesin oma mehele ja sealt see orgasm tuligi. Olen endaga rahul!

Kümnes nädal:

Olen nüüd siin kuu aega eneserahuldusega tegelenud ja arvake ära mis? Mind ei rahulda see enam, see pole päris seks ja ei sobi ka seksi asendama. Ja pealekauba on mul tuju väga imelikuks läinud. Olen turtsakas ja närviline ja ei saa inimestega kuidagi suheldud. Ma ei arvanud, et ilma seksita olemine niiviisi mõjuda võiks! Ostsin endale sekspoest vibraatori ja igasugu erinevaid geele. Paar päeva tundus see isegi uus ja põnev, ent siis ammendas ennast nagu ma kartsin. Mul on terve arvuti pornofilme täis tõmmatud ja mu öökapi sahtel on täis üsnagi perversseid vidinaid. Aga ikkagi ei ole sellest kõigest mitte mingisugustki abi. Saatke mulle mees!


Viieteistkümnes nädal:

Ütlen ausalt- asjalood on nigelad. Ma tunnen end üksikuna ja väga ebaseksikalt. Olen hakanud sööma, kõvasti sööma! Mul on vaja lähedust, ükskõik kelle lähedust! Hetkel on mul tunne, et võtaksin tänavalt täiesti suvalise mehe kah endale kaissu, et veidi lähedust ja intiimsust saada. Ülikoolis on üks meesterahvas, kes mulle silma peale on pannud. Ta on kohutavalt kena inimene. Olen hakanud siin üksi olles mõtlema, et äkki minu suhe Martiniga polegi nii tugev ja ülivõrdes kui ma kodumaal arvasin. Ehk ongi meil vaja väikest vaheldust ja uusi tuuli? Mis siis kui ma võõra mehega magan? Teate, ma ei tunneks isegi väga palju süümepiinu. Elu on lühike ja tuleb seda täiega elada!

22 nädal:

Ma pean teile midagi üles tunnistama…see mees, ülikoolist, noh me magasime! Ma lihtsalt ei pidanud vastu! Läksime ühel õhtul koos välja ja peale purjutamist punaste laternate tänaval, kus hiiglama palju nalja sai, suundusime edasi minu korterisse, kus kõik aset leidis. Eksimine on inimlik eksju? Või no kas see oli üldse eksimine? Öelge mulle, mida peab tegema üks naisterahvas, kes on pool aastat oma mehest eemal ja ühtegi hellitust ega kallistrust ei saa? Kas tal siis pole lubatud end veidike inimese moodi tunda? Pealegi oli ta voodis suurepärane! Palju parem kui minu oma mees. Sain ehk mõne uue nipigi teada, mida kodus tutvustan.

Varsti on koju minek. Martinile ma siinsetest seikadest ei räägi. See võib talle kuidagi karm tunduda ja olgem ausad, ega mehed ju naisi enamasti ei mõista ka.

Tagasi kodus:

Olengi kodus! Nii hea on kodus olla! Mees tuli mulle lennujaama vastu ja oli mind nähes väga õnnelik! Olin samuti väga rõõmus, aga südames igatsesin veidike oma Amsterdami kutti. Ta oli minu oma mehest kõiges pea jagu üle. Hakkasin Amsterdamis elu üle järele mõtlema. Kas minu tehtud valikud on ikka õiged? Kas Martin on See Õige minu jaoks? Ta on tore ja meil on lõbus, ent ta on tavaline eesti mees, kes on parasjagu mühakas ja parasjagu rutiinne, seks on ka liiga tavaline. Kas ma tahan temaga terve elu koos olla? Ehk on õnn minu jaoks kuskil mujal?

Pool aastat ilma seksita möödus minu jaoks siiski lõpupoole väikese seksiga. Ühte ma teile küll soovitan- kui te pole enda suhtes kindel, siis ärge eemalduge teineteisest liiga kauaks, sest igasuguseid asju võib juhtuda ja võite oma elu hoopis ümber hinnata nagu mina. Kaugsuhe on siiski neile, kes on omavahel kokku leppinud, et on vahepeal ka teistega, või on teineteises 100% kindlad, et teineteist ei reedeta.

Kadri Tulev
kadri@buduaar.ee