Tülitsemise reeglid: Kuidas õigesti tülitseda!

16 kommentaari
Tülitsemise reeglid: Kuidas õigesti tülitseda!

Tülisid on erinevaid:  lühiajalisi, väga äkilisi, pikki, vaikivaid ning painavaid, tormakaid ja mõttetuid. Milline see tüli ka ei oleks, on protsess ise väga ebameeldiv.

Tülisid on erinevaid:  lühiajalisi, väga äkilisi, pikki, vaikivaid ning painavaid, tormakaid ja mõttetuid. Milline see tüli ka ei oleks, on protsess ise väga ebameeldiv.

Kas on üldse vaja tülitseda? Kindlasti on igal emotsioonil meie elus mingi mõte ja põhjus.  Fanny de Sievers oma raamatus “Mateeriasse kootud palve” on kirjutanud, et ükski kuri ei tule kogemata. Ka ükski hea mitte. Kuskil on juured. Kui on tüli, siis tuleb sellest järelikult midagi õppida.

Tüli on emotsionaalne. Selleks emotsiooniks on viha. Viha pimestab ning tekitab valu. Dr.Wayne W. Dyer  peab viha emotsiooniks nagu seda on teisedki. See ei ole midagi paratamatut. Irooniline küll, aga viha ei muuda kunagi teisi paremaks, vaid tugevdab neis ainult soovi valitseda vihase inimese üle.

Kui tüli on  tekkinud ning pimestav viha ei lase kainelt asjale läheneda, siis võib juba olla hilja- tuleb lõpuni tülitseda.

 Tülile tuleb alati leida lahendus. Me kõik tunneme ju igatsust heade ja töökindlate lahenduste järele, sest ainult nendele on võimalik uuesti üles ehitada käest läinud inimsuhted. Pikad ja jätkuvad vaidlused ning tülid röövivad meil eluenergiat ning sunnivad meid tundma ennast tühjakspigistatuna ja seega ka väljakurnatuna.

Albert Einstein on öelnud: “Meie ees seisvaid probleeme ei ole võimalik lahendada sellelsamal mõtlemise tasandil, mis need tekitas.”
Ehk teisiti öeldes peamiselt meie enda mõtteviis ongi see, mis probleemi tekitas. Nii et kui me samamoodi edasi mõtleme, lähevad lood ainult veelgi hullemaks. Sellepärast ongi oluline vaadata enda sisse, proovida jõuda probleemi olemuseni. Tuleb õppida seda emotsioonivabalt tegema ka teise osapoolega koos.

Kanadas tegutsev psühholoog Karin Vaigiste soovitab õigeks tülitsemiseks kuute erinevat  tegevuskava:

1) Visake püstol käest

Teie kõige esimene samm sellel rajal tähistab rahukõneluste algust. Kui inimesed on maha rahunenud ning tüli nö lõppenud, siis arvatavasti on inimesed nõus ka püstolit maha viskama. Mõiste “püstol” all peetakse siinkohal silmas igasugust solvavat verbaalset või mitteverbaalset eneseväljendust – sealhulgas ka pilkavat hoiakut! Varjav telliskivimüür on juba niigi rajatud, sest inimesed olid automaatselt sunnitud kaitsma ennast varasemate rünnakute eest. Teekonna lõpus lükatakse see müür ümber!

2) Häälestuge teisele lainele

Teid lahutavad oponendist terved maailmad, nii et puhastage oma vastuvõtukanal ja häälestage ennast sellele, kuidas nemad kõnesolevat konflikti näevad. Kui te püüate kõigepealt mõista nende jutustust sellest, on ka nemad valmis teid ära kuulama. Lülitage oma emotsioonid ümber neutraalsele ootereźiimile, et vältida asjatuid hõõrdumisi kanalis. Nüüd on käes aeg võtta kokku kogu informatsioon, et saada aru mõlema poole mõtetest ja tunnetest.
 
3) Kaevake sügavamalt

Tuleb kaevuda mööda pikka ja pimedat tunnelit, et jõuda arusaamisele inimeste vajadustest. Kui seda väga tahta, siis avastate peagi need rahuldamata vajadused, mis on teie konflikti nii kaugele viinud. See avastus muudab teie vaateid kõne all olevale vaidlusele. Minna tuleb lõpuni välja, et tuua päevavalgele mõned oma kalliks peetud vajadused.

 4) Õngitsege ringi

Nüüd te teate vaidluse kõikide osapoolte vajadusi ja õngitsete ringi, et leida lahendusi, mis aitavad neid rahuldada. Lausa pealispinna all hõljub ringi terve lahenduste maailm. õngitsemine nõuab palju kannatust ja püsivust. ärge uppuge tohutusse emotsioonide ookeani. Selle protsessi juurde kuulub ka loominguline kalapüük ajurünnaku näol, mille jooksul te haagite konksu otsa nii palju potensiaalseid lahendusi kui võimalik.

 5) Hinnake lahendusi

Kõik need potensiaalsed lahendused, mis te merest välja õngitsesite, nõuavad hoolikat kaalumist ja lahkamist. Visake vette tagasi need kahtlase väärtusega lahendused, mida kumbki teist ei taha. Varustage allesjäänud lahendused lipikuga A, B, C jne ning looge nendest võimaluste labürint. Hinnake lahendusi, et teha kindlaks, millised nendest viivad mõlema poole vajadusi rahuldavale kokkuleppele. Pidage meeles, et mõned pealtnäha ahvatlevad lahendused võivad teid ummikusse juhtida. Kui te olete võitnud lahenduse suhtes üksmeelele jõudnud, viib see teid otseteed vormikohase kokkuleppeni.

 6) Pidutsege

Teie uue kokkuleppe sätted ja tingimused trükitakse ametlikult välja ja allkirjastatakse. Soovige endale õnne, sest olete purustanud mõned rasked tõkked inimsuhete teel. Keeruline vaidlus on lahendatud, sest te pidasite heauskset koostööd tehes lugu teineteise vajadustest. Käes on aeg pidu pidada. Aitab tülitsemisest.

Kui tüli teine pool kahjuks ei suuda , või ei taha, pärast tüli kainelt arutleda mitte millegi üle ning eelistab üldse suhtlemisest loobuda, siis lohutage ennast jällegi Dr. Wayne W. Dyer mõtteteraga: “Armastus on võime ja soov lasta neil, kellest hoolite, olla nemad ise, sundimata neid tegema seda, mis teile meeldib. Lubage teistel jääda oma arvamuse juurde, sest sellel ei ole midagi tegemist teiega, teie hindate oma käitumist oma, mitte teiste mõõdupuude järgi. õigust ei ole olemas. Seda ei ole kunagi olnud ega saa ka olema. Maailm ei ole niiviisi seatud. Teie asi on valida, kas olla õnnelik või õnnetu. Kättemaks on vaid üks  viis teistel end kontrollida lasta. Tehke seda, mida otsustate teie, mitte teised.”
Ehk siis kui inimene eelistab edasi tülitseda ja teid vihata, siis on see  tema, mitte teie probleem. Kättemaks ja viha on aga ainult suletud ring kurjuse aedikus.

Osake üksteist parem rohkem austada ja armastada, mitte vaid teineteisega tülitseda. Unustada ei tohiks ära  seda, et  surm kõnnib pidevalt meie kõrval. Kes seda teavad, lõpetavad kohe oma tülid.

Allikas: Karin Vagiste “Rahune maha! Eneseabikäsiraamat konfliktide lahendamiseks.”
Buduaari arhiiv, Kadi Jüriado