Allergia ja kodused ohuallikad

Allergiatest räägitakse tavalisel suvel õietolmu ja heinapalaviku kontekstis, kuid tegelikult valitsevad mitmed ohud meid ka kodus nelja seina vahel. Pidev aevastamine, sügelus ja köhimine viitavad sügisel tõesti enamasti külmetusele, kuid need võivad olla haigustunnuseks ka tekkivale allergiale. Võimaliku allergiaga tuleks arvestada enne armsa kassipoja võtmist, samuti tuleks kodus pöörata pidevat tähelepanu võimalikele ohuallikatele. Eriti oluline on see, kui peres on lapsed. Kõigi meie kodus leidub allergeene ehk aineid, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone.

Et mitte tekitada asjatut hirmu, tuleb öelda, et ebatavalist haiguslikku reaktsioon mingile välisele ainele enamus inimestel siiski ei teki. Kuid parem juba ennetada. Seega on järgnevad nõuanded mõeldud ennetavaks tegevuseks.

Allergia loomade vastu
On leitud, et ülitundlikus loomade suhtes esineb linnas rohkem kui maal. See on tingitud sellest, et linnas on kassid ja koerad otsesemas ja sagedamas kontaktis inimesega. Enamus inimesi arvab, et lemmiklooma-allergia on põhjustatud kasside ja koerte karvadest. Tegelikult on peamisteks allergeenideks (allergiat tekitavaks aineks) hoopis proteiinid looma süljes, mis satuvad karvale, kui loom ennast lakub. Samuti on põhjuseks uriin, mis sisaldab allergiat põhjustavaid proteiine. Kui proteiini sisaldav ollus kuivab, võib see kergelt sattuda õhku lendlema. Arvatakse, et kassi-allergia ongi seetõttu rohkem levinud, et kassid lakuvad ennast rohkem. Samuti võivad allergia esile kutsuda ka närilised, mida koduloomadena peetakse, näiteks hiired ja rotid. Nende puhul on põhiliseks allergeenide allikaks just uriin. Allergia kujunemine loomade vastu võib võtta aega isegi rohkem kui kaks aastat. Isegi peale loomast loobumist võib allergianähte esineda veel teatud aja jooksul. Näiteks hoiavad veel vaip ja mööbel allergeene kuni 6 nädalat, samuti hõljub neid veel mõnda aega ka õhus. Seega tuleb eeltoodud fakte arvestada endale looma võtmise eel. Vahetades elukohta, näiteks üürides korterit, tasub kindlasti üle küsida, kas eelmine elanik pidas eluruumides kassi või koera, ja lähtudes sellest venitada kolimist.

Olmeallergeenid
Nii öelda kodustest allergiatest kasvab kõige rohkem tolmuallergia juhtude arv. Tihti inimesed seda ise ei teagi, et neil on tolmu vastu allergia. Tolm võib sisaldada nii hallitust, kiude, koerte ja kasside kõõma ning ka väikseid tolmulesti. Tolmulestad elavad voodites ja polsterdatud mööblis, samuti vaipades. Allergilist reaktsiooni põhjustavad just nende väljaheited. Allergiat võivad põhjustada ka kodus kasutatud viimistlusmaterjalid, mis eritavad teatud lõhnu. Samuti on ohuks mööbel, kust võib eralduda mikroosakesi. Potentsiaalseks ohuallikaks on allergikule ka kodukeemia, kuid selle kartuses ei saa ju ennetavalt kõigest loobuda, mida majapidamises vaja.
Enamasti me ei saa kontrollida seda kui tolmuvabad on meie töökoha tingimused, kuid kodus on kõik meie enda teha. Kõige lihtsamaks abimeheks on tolmuimeja, samas hoiatatakse allergikuid, et nad ise tolmutama ei hakkaks, kuna toimingu ajal lendleb osa tolmust ka õhku. Tolmu pühkimisel kappidelt ja riiulitelt tuleks kindlasti kasutada niisket lappi.

Tolmuvabam magamistuba
Me veedame magamistoas vähemalt neljandiku oma elust, enamasti rohkem. Lisaks meile võivad öö samas ruumis veeta veel madratsis peituvad miljonid tolmulestad. Seega tuleks suuremat tähelepanu pöörata eelkõige just magamistoa võimalikult tolmuvabaks muutmisele. Ühelt poolt on kõik piirangud pisut ehk ängistavad, kuid kui oled viimasel ajal kahtlaselt palju aevastanud, siis tasub katsetada loobumist mõnest elemendist magamistoas. Kuna kõik vaibad püüavad ja koguvad tolmu, võiks eelistada hoopis puitparketti või linoleumi. Samuti tuleks loobuda võimalikult paljudest vähem vajalikest mööbliesemetest. Eriti tasuks teisse tuppa viia polsterdatud mööbel, näiteks pehme tugitool. Kui sul on koduloom, ära lase teda kunagi magamistuppa. Enamasti kui ollakse allergiline tolmule, ollakse seda ka loomade vastu. Väga oluline on vahetada voodiriideid võimalikult sageli. Selle loomuliku tegevuse juures peaks silmas pidama aga seda, et linu ja padjapüüre tuleks pesta vähemalt 60-kraadisel temperatuuril. Madalamal veetemperatuuril ei kao kõik tolmulestade väljaheited. Voodiriiete puhul tuleks meeles pidada, et kui neisse koguneb öösel niiskust, mistõttu ei tohiks hommikul magamisasju panna kinnisesse hoiukohta. Tihti unustatakse kardinad, sest need ei määrdu ju nii ruttu, samas koguvad ka need tolmu. Loomulikul tuleb tihedamini läbi viia põhjalikum koristus ja sagedasem toa tuulutamine.

Hea uudis kõigile, kes ei viitsi alati hommikul voodit korda teha. Ka Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehelt leiab soovituse, mis peaks vähendama süümepiinu korratusest: „Jäta voodi päevaks korda tegemata, et keha niiskus voodist eemalduks.”

Pildi modell: Annett Grossfeldt
/Tekst: Ave Lepik/