Elu buliimikuna

Viis aastat tagasi oli Mare aasta kaalujälgija, aga Marel oli oma väike saladus, kuidas ta nii häid tulemusi saavutas. Viimased 10 aastat on Mare olnud buliimik.
Tema päev koosneb süümepiinadest ja söömisest ning loomulikult oksendamisest. Tulemuseks on tervise üsna kohutav seisund. Mao hape on teinud suurt söövitustööd ja peale selle on ta kaotanud ka enamuse oma hambaid.

kadri@buduaar.ee


Viis aastat tagasi oli Mare aasta kaalujälgija, aga Marel oli oma väike saladus, kuidas ta nii häid tulemusi saavutas. Viimased 10 aastat on Mare olnud buliimik.

Tema päev koosneb süümepiinadest ja söömisest ning loomulikult oksendamisest. Tulemuseks on tervise üsna kohutav seisund. Mao hape on teinud suurt söövitustööd ja peale selle on ta kaotanud ka enamuse oma hambaid.


Mare ei oskagi arvata, milline normaalne elu olema peaks. Ta on harjunud 2-3 korda päevas ennast oksendama sundima ja tema arvates on see normaalne. Pärast õgimissööstu võtab buliimik lahtisteid või topib näpud kurku – ja sageli tunneb ennast hiljem sellepärast kohutavalt süüdi.


Olen loomult paksuke ja esimest korda mäletan et sundisin ennast oksendama kui üks meesterahvas mulle kaal kohta halvasti ütles. Oksendamine oli hea viis kiiresti alla võtta. Seega jätkasin sama rada ka edaspidi. Trenni minekuks polnud mul nii või naa aega. ühel hetkel ei suutnud ma enam seda kontrollida ja buliimia võttis mu elu üle võimust. See sai osaks minu elust ja igast sekundist minu elus.


Ka Mare 16 aastane tütar on buliimik.


Buliimia algab kui psüühiline häire, aga arenedes kasvab üle füüsiliseks probleemiks, millest inimene enam lahti ei saa. Pidev oksendamine kahjustab närvi, mis on meie kõhu ja aju vahel selleks, et öelda meile, millal kõht täis on. Sel hetkel kui närv on piisavalt kahjustatud, ei saa inimene enam aru, millal on kõht täis.


â