Reklaam sulgub sekundi pärast

Hepatiit- kas tasub vaktsineerida?

Hepatiidist kui levinud infektsioonist on kõneldud palju, ometi pole paljud meist tõenäoliselt teadvustanud endale vajadust hepatiidi vastu vaktsineerida. Dr Kristi Ott Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskusest räägib hepatiidist veidi lähemalt ja toob välja rea põhjuseid, miks oleks arukas selle vastu vaktsineerida.

Hepatiidist kui levinud infektsioonist on kõneldud palju, ometi pole paljud meist tõenäoliselt teadvustanud endale vajadust hepatiidi vastu vaktsineerida. Dr Kristi Ott Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskusest räägib hepatiidist veidi lähemalt ja toob välja rea põhjuseid, miks oleks arukas selle vastu vaktsineerida.


Mida kujutab endast hepatiit ning kuidas see levib?
Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E, alkohol ja ravimid, kuid tekitajaid on teisigi. Hepatiidid erinevad oma raskuse, kulu ja kontrollmehhanismide poolest.
A-hepatiit on healoomulise kuluga n-ö sissesöödud haigus. Seda saadakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiiti saadakse sugulisel teel ja viirusega saastunud verega.
B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb 500 000 inimest B-hepatiidiga seotud haigustesse (äge ja krooniline B-hepatiit, maksatsirroos, maksavähk).
Nakkavad on kõik B-hepatiidi haige verd või plasmat sisaldavad eritised – veri, sülg, seemnevedelik, tupeeritis, ka rinnapiim. Viirus püsib väliskeskkonnas mitu kuud. Läbi terve, vigastamata naha ja limaskesta see ei lähe.
C-hepatiit levib samuti kui B-hepatiit, seega viirusega saastunud verega. Igasse võõrasse kehavedelikku tuleb suhtuda kui ohtlikku, sest C-hepatiit on 20 korda nakkavam kui HIV! Esikohal on nakkuse saamine ühiste süstalde või nõelte kasutamisel.

Millised on peamised sümptomid?
Tüüpilisteks kaebusteks on iiveldus, isutus, kõhuvalu ja palavik, harvem lihaste ja peavalu. Uriini tumenemisel esmased kaebused kaovad ning tekib esmalt silmavalgete ja seejärel naha kollasus, mis kaob tavaliselt kahe nädalaga. Kaasnevad haigused (krooniline B- või C-hepatiit, HIV infektsioon, alkoholi kuritarvitamine, südame-veresoonkonna haigused) tõstavad haiguse tõsiduse riski, seetõttu põevad just vanemaealised raskemini.

Kuidas haigust tuvastatakse?
Hepatiidi diagnoosi täpsustamiseks võetakse vereproov maksa töövõime ja vastavat tüüpi hepatiidivastaste antikehade kindlaksmääramiseks.

Kuidas hepatiidi vastu vaktsineerida?
A-hepatiit pole probleemiks niivõrd haiguse raskuse, kuivõrd võimaliku paljude inimeste samaaegse haigestumise tõttu, seetõttu on arukas vaktsineerida inimesi, kes on reisimas A-hepatiidist ohustatud aladele, samuti neid, kes on tööalaselt seotud meditsiini, lasteasutuste, toidu ja militaaralaga, veeni süstivaid narkomaane, homoseksuaalseid mehi ja kroonilise maksahaiguse põdejaid.
Eestis vaktsineeritakse riikliku programmi alusel vastsündinuid ning 13-aastaseid koolilapsi. Tööandja kulul ka tervishoiutöötajaid, pääste- ja politseitöötajaid jne.
Soovitav on vaktsineerida B-hepatiidi haigete lähikontaktseid, süstivaid narkomaane, hemofiiliahaigeid, kroonilise maksahaiguse põdejaid, hooldekodude elanikke ja reisijaid B-hepatiidi ohualadele. B-hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka vähivastane vaktsineerimine.
Erinevalt A- ja B-hepatiidist C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole. Seda tingib dr Oti sõnul viiruse suur varieeruvus.
Hepatiidi vastu saab vaktsineerida kõikides perearstikeskustes.

 

Kairi Oja