Immuunsussüsteemi tugevus on suuresti pärilik. Kuidas seda tõsta?

50 kommentaari
Immuunsussüsteemi tugevus on suuresti pärilik. Kuidas seda tõsta?

Ilmamuutustega saabuvad paljudesse kodudesse kutsumata külalistena nohu ja köha. Kuigi sügis ja talv tulevad endiselt igal aastal, unustavad paljud end jahedate ilmade saabudes kohaselt riietada ja katsetavad elu igaveses suves – kuni esimeste tüütute tõbede saabumiseni.  Külmetuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks sobivad päris hästi mitmed looduslikud vahendid. Tabletipurgi kallale polegi alati tarvis minna, tõhusat abi saab ka lihtsast rahvameditsiinist ja tervest mõistusest ning eluviisist.

Ilmamuutustega saabuvad paljudesse kodudesse kutsumata külalistena nohu ja köha. Kuigi sügis ja talv tulevad endiselt igal aastal, unustavad paljud end jahedate ilmade saabudes kohaselt riietada ja katsetavad elu igaveses suves – kuni esimeste tüütute tõbede saabumiseni.  Külmetuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks sobivad päris hästi mitmed looduslikud vahendid. Tabletipurgi kallale polegi alati tarvis minna, tõhusat abi saab ka lihtsast rahvameditsiinist ja tervest mõistusest ning eluviisist.

Külmetusi aitab ligi meelitada nõrgavõitu immuunsüsteem. Immuunsus tagab organismi kaitsevõime ja aitab kehal tõrjuda võõraid rakke ning aineid – ka haigusi tekitavaid viirusi ja baktereid. Kui immuunsus on langenud, ei jaksa inimorganismis toimetavad lümfotsüüdid väljast saabuvate antigeenidega võidelda ja külmetus ongi kohal. Nõrgenenud immuunsusest annavad märku sagedased kerged tervisehädad, tihti tuleb võidelda huuleohatise, päikese põhjustatud nahapõletikuga, mandlipõletiku või nohuga. Kui kaitsevõime on nõrk ja haigus juba kallal, võtab ka paranemine tavalisest rohkem aega.

Immuunsüsteemi tugevus on suurel määral pärilik. Geneetiline eelsoodumus võib olla näiteks allergiate ja autoimmuunhaiguste põhjustajaks, kuid palju sõltub ka inimese eluviisist ning ümbritsevast keskkonnast. Eelsoodumus üksi haigust ei põhjusta. Pidev stress, suitsetamine, alkohol, ebatervislik toitumine ja mürgiste ainete keskel viibimine võivad aga peidus olnud allergilisuse valla päästa ning tõsisemaid haigusi põhjustada. Ettevaatlik tuleb olla ka põletikega (näiteks mandli- või põskkoopapõletik) ja auklike hammastega. Viimaste ravimata jätmine ja kroonilised põletikud võivad vallandada haiguse.

Mida teha, et immuunsüsteemi tugevana hoida ja haigused ligi ei tikuks?
Rahvameditsiinist teada-tuntud abiline on küüslauk. Küüslauk sisaldab antibiootilise toimega fütontsiide ja eeterlikke õlisid, mis tagavad tervistava toime nii külmetuste kui ka tõsisemate haiguste (bronhiaalastma, ateroskleroos, kõrgenenud vererõhk) puhul. Lisaks on küüslaugul seedimist soodustav toime. Küüslauk on tõhus eelkõige külmetuste ennetajana ja viirushaiguste algstaadiumis. Tõsisema haigestumise puhul võib imejõust siiski puudu jääda.

Mesi on kahtlemata mõnus ja magus moodus külmetuste ärahoidmiseks. See kuldne elujõud sobib nii otse purgist ja saialt söömiseks kui ka tee sees. Kes meist ei oleks keetnud valusa kurgu ravimiseks tassikest kuuma teed lusikatäie meega! Siin tuleb aga meeles pidada, et mesi kaotab oma tervistava toime üle 60-kraadises vees. Seega peaks jook olema pigem soe kui tuline. Mesi sisaldab üle 300 tervistava ühendi ning hävitab viirusi, parandab vereringet ja näärmete tööd ning soodustab vigastuste kinnikasvamist. Mesi on kasulik ka välispidiselt, kuna imendub kergesti läbi naha ning mõjub puhastavalt. Seda toimet on nautinud paljud eelkõige lavakuumuses saunamee kujul.

Ženšenni preparaadid muutuvad aasta-aastalt aina populaarsemaks ja seda mõjuva põhjusega. Nimelt on sel taimel teaduslikult tõestatud immuunsüsteemi stimuleeriv ja selle tasakaalu säilitav toime. Sageli soovitatakse samadel eesmärkidel tarbida ka ingverit ja punast päevakübarat, kuid nende tulemuslikkust külmetuste peletamisel pole väga ulatuslikult uuritud.

Liikumine on abiks pea kõigi haiguste puhul, nii ka sügiseste tõbede ennetamiseks. Mõnus ja meelepärane kehaline aktiivsus aitab tugevdada immuunsüsteemi ning vähendada pingeid. Nii alaneb ka stressitase, mida peetakse paljude külmetushaiguste kaasteguriks. Sportimise juures on oluline paras koormus – liigne ülepingutamine ning pidev võistluslik pinge võib anda hoopis pöördvõrdelisi tulemusi. Kõike ikka mõõdukalt!

Ja lõpetuseks – kuidas saaks sügisel ja talvel ilma vitamiinideta! C-vitamiin on tugeva tervise sünonüüm ja iga väike lapski teab, et õunas-pirnis on tervist kuhjaga. Kuigi apteekides pakutav tabletivalik on peadpööritav, tasub kõigepealt otsida C-vitamiini siiski koduaias kasvanust. Suvel ja sügisel söödud vitamiinirikkad puuviljad, marjad, kapsas (eriti valge peakapsas), tomat, kartul ja paprika annavad tõhusa kaitse külmetuste vastu mitmeks kuuks. Suitsetajatel on hea teada, et nemad vajavad C-vitamiini tavalisest rohkem. Vitamiini imendumist häirivad ka alkoholi tarbimine ja mõned ravimid (rasestumisvastased tabletid, aspiriin, paratsetamool, antibiootikumid). Kuna talvises juur- ja puuviljas on C-vitamiini hulk vähenenud, tasub lume tulekuga kaaluda ka vitamiinitablettide tarbimist.

Lihtsate looduslike vahenditega ja mõnusa liikumise abil saab enamasti suuremad külmetused ukse taga hoida. Sööge tervislikult, nautige iga väikest rõõmuhetke ning elage stressivabalt. Igaõhtune mesine supilusikas ja piparmünditee toovad tervise ja aitavad muuta pimedad sügisõhtud soojadeks ja õdusateks hetkedeks iseendale.

 

Buduaar Shopping
Kairi Look