Kevadine puumahl aitab 101 tõve ja haiguse vastu

8 kommentaari
Kevadine puumahl aitab 101 tõve ja haiguse vastu

Nii kase- kui ka vahtramahl on põhjamaade rahvaste jaoks olnud kevadekuulutajad. Nende joomine kosutab ja äratab talvest väsinud inimesed uuele elule. Mõlema puu mahlad on kasulikud toniseeriva toimega joogid, mida on nimetatud isegi elueliksiiriks.

Nii kase- kui ka vahtramahl on põhjamaade rahvaste jaoks olnud kevadekuulutajad. Nende joomine kosutab ja äratab talvest väsinud inimesed uuele elule. Mõlema puu mahlad on kasulikud toniseeriva toimega joogid, mida on nimetatud isegi elueliksiiriks.

Kasemahl kui ravim

Seespidiselt kasutatav kasemahl soodustab liigsete soolade eemaldamist organismist, ergutades neerude tegevust. Kasemahl aitab võidelda väsimuse ja stressiga. Kevadine kasemahlakuur teeb head inimestele, kes põevad podagrat või reumat. Kasemahl parandab ka vereloomet, seega on see abiks kehvveresuse korral. Kasemahlast saab abi ka see, keda vaevavad tursed. Samuti leevendab kasemahl peavalusid ning kiirendab ainevahetust ja lahustab tselluliiti. Mahl on ka tõhus kosmeetiline vahend: sellega nägu pestes muutub nahk pehmemaks ja heledamaks. Mahlast on kasu ka ilusate juuste saamiseks – loputades neid kasemahlaga, muutuvad juuksed siidiseks.

Ravikuuriks juuakse kasemahla enne sööki üks klaasitäis korraga ning seda kaks kuni kolm korda päevas.

Vaher peletab baktereid

Vahtramahl puhastab organismi ja annab mineraalaineid. Vahtramahl ei sisalda üldse rasva, küll aga polüfenoole, mis annavad sellele antiseptilise toime. Seda võib kasutada südamehaiguste puhul ning see korrastab ainevahetust. Rahvameditsiinis on seda kasutatud ka haavade puhastamiseks. Peale selle, et vahtramahl on tervislik ja värskendav jook, on kasulik sellest ka teed keeta. Varakevadine vahtramahl sisaldab orgaanilisi happeid, fenoolseid ühendeid, valke, aminohappeid, taimseid hormoone, mineraalaineid (eeskätt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendid), mikroelemente ja vitamiine.

Millal on õige aeg puumahla koguda?

Vahtra mahlajooks algab tavaliselt juba märtsi algul või keskel, siis kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud. Kasemahla tasub koguma hakata siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +4 kuni +6 kraadi. Olenevalt kevadest on kasemahlaaega kolm kuni neli nädalat. Kui kask läheb hiirekõrvu, lakkab ka mahlajooks

Kindel märk kase mahlajooksu algusest on see, kui kaseoksa murdekohale ilmub läbipaistev puumahla tilgake.

Allikad: epl.ee; ajakiri ”Toitumisteraapia”

 

Anneli Allikas-Parv