Kodune esmaabi

18 kommentaari

Tihti juhtub meil kodus pisemaid või suuremaid traumasid, millega arsti
juurde pöörduda tundub naljakas aga kui häda käes, ei oska ise ka õieti
käituda. Eriti paanikasse läheme veel siis, kui see kasvõi pisitrauma
juhtub meie lapsega. Mida siis ette võtta? Toon välja mõned näited
levinumatest õnnetustest, mis kodus juhtuda võivad. /Tekst: Maily Kivilo/

Tihti juhtub meil kodus pisemaid või suuremaid traumasid, millega arsti juurde pöörduda tundub naljakas aga kui häda käes, ei oska ise ka õieti käituda. Eriti paanikasse läheme veel siis, kui see kasvõi pisitrauma juhtub meie lapsega. Mida siis ette võtta? Toon välja mõned näited levinumatest õnnetustest, mis kodus juhtuda võivad.

Pea meeles: Kui sina või sinu laps saab vigastada, tuleb kõigepealt ravida kõige tõsisemat vigastust.


Põletused

Kui tekib naha põletus alal suurusega 2-3 cm , on tegemist väikese põletusega ja seda võib edukalt ravida kodus. Põletusele pange peale midagi külma, jahutage seda 10–15 minutit. Kõige lihtsam on asetada põletatud piirkond külma voolava vee alla, see aitab vältida villide tekkimist. Kodus võiks olla Burnshieldi geel, mis jahutab ja võtab valu ära – seda tuleb panna otse haavale. Salv aitab ka päikesepõletuse vastu. Põletada saanud kohale ei tohi igasugust kreemi kanda. Kui spetsiaalset kreemi pole, siis siduge haav lihtsalt kinni ja andke kannatanule palju juua.


Silma satub võõrkeha

Silma võivad kergesti sattuda ripsmekarvad või tolmuterakesed. Kui silm punetab, kuid võõrkeha ei leidu, võib olla tegemist silma sidekesta põletikuga. Oota mõni minut- võibolla uhub tekkiv pisaravool võõrkeha välja. Ära hõõru silma! Istu vastu valgust ja lase kellegil oma silm üle vaadata, vaadates ise paremale, vasakule, ülesse ja alla. Kui võõrkeha on näha, tuleks see veega välja uhtuda.


Seedehäirete

ja ravimi–, taime–, seene– ning toidumürgituse korral võib kasutada söetablette, alkoholimürgituse puhul need aga eriti ei aita. Kui on lihtsalt kõht lahti, tuleks võtta paar kuni 10 tabletti. Söetabletid peab hästi peeneks närima või muul viisil purustama, muidu on neist vähe kasu. Söetablette ei tohi kasutada, kui inimene on neelanud alla söövitavaid (happed, alused) või lenduvaid aineid (näiteks tärpentin, bensiin).


Nikastused, põrutused, venitused

Nende vastu aitab 3K meetod: külma, kõrgele, kinni. Siduge kannatada saanud koht kinni, pange peale midagi külma ja hoidke kõrgemal. Kõige parem on siduda elastiksidemega. Igaks juhuks tuleks kannatanu viia röntgenisse, et kontrollida, kas luud on terved. Viinakompressi ei tohi teha, esimesed kolm ööpäeva vajab haige koht külma, eriti esimesel päeval. Külm sulgeb verejooksu, ei teki nii suurt turset ja vigastus paraneb kiiremini.


Ninaverejooks

Ninaverejooksu võib põhjustada löök vastu nina, ninanokkimine või liiga jõuline ninanuuskamine. Kalduvus ninaverejooksuks võib olla ka tingitud väga õrnadest nina veresoontest. Ninaverejooksu puhul ära pead tahapoole kallutada, sest siis jookseb veri kurku ja võib alla neelates põhjustada oksereaktsiooni. Kummardage pea hoopis alla ja hoidke nina eesmisest pehmest osast sõrmedega kinni, surudes umbes 10–15 minutit. Kinni tuleb pigistada see ninasõõre, mis veritseb. Kuklasse ja ninajuurele asetage midagi külma. Jääkuubikuid ei tohi aga panna otse nahale, vaid need tuleb pakkida marli või õhukese riide sisse, muidu võib nahk saada külmakahjustusi. Ninaverejooksu tekkides ei tohi tugevasti nuusata ega nina veega loputada. Tuleb jääda rahulikuks, sest ärritudes ja närveerides vererõhk tõuseb. Kui ninaverejooks hoolimata esmaabivõtetest ei lakka, tuleb minna arsti juurde või kutsuda kiirabi. Arst tampoonib nina ja annab nõu, mida teha, et verejooks edaspidi ei üllataks.


Elektrilöök

Kui keegi jääb voolu alla, tuleb ta sealt küll eemale saada, aga mitte teda paljaste kätega päästma minna. Kõigepealt on vaja vool välja lülitada – iga inimene peaks teadma, kus tema töökohas või kodus vastav lülititega kapp asub. Kui on käepärast isoleerivaid materjale (näiteks kummist esemeid, puukeppe, ajalehti, raamatuid), siis püüdke kannatanut nende abil vabastada. Elektrilöögi saanu peab jääma 24 tunniks meditsiinilisele jälgimisele, sest tal võivad tekkida südame rütmihäired. Kord voolu all olnul võib süda ka hiljem aeg–ajalt rütmist välja minna.

Ussi hammustus
Rästikuhammustuse korral ei tohi kasutada žgutti ega kahjustunud kohta kõrvetada, lõigata või imeda. Jätke haav rahule, pange selle peale midagi külma ja siduge puhtalt kinni. Võimalusel ärge kannatanut liigutage, et mürk mööda keha ei leviks, samal põhjusel ei tohi ka hammustatud kehaosa üles tõsta. Kui kannatanu on teadvusel, andke talle palju juua. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi.


Haavad

Esmane võte verejooks sulgeda on otsene surve haavale. Kui haav on jäsemel, tuleb see ülespoole tõsta: see vähendab verejooksu. Suure verejooksu puhul tuleb haavale teha rohkest materjalist surveside. Kui käepärast pole apteegis müüdavaid sidumisvahendeid, tuleb kasutada muid materjale. Väiksemate verejooksude puhul piisab, kui haav lihtsalt puhtalt siduda. Vajaduse korral tuleb minna haava näitama erakorralise meditsiini osakonda ja teha seda võimalikult ruttu, kindlasti esimese 24 tunni jooksul. Väiksemaid haavu võib kodus puhastada ja siduda, järgmistel päevadel peab aga jälgima, et haavas ei tekiks põletikku. Põletiku tunnused on kuumus haava piirkonnas, valulikkus, punetus ja vahel ka mäda. Põletiku korral pöörduge kohe perearsti poole.


Alkoholimürgitus

Alkoholimürgitust tuleb tihemini ette noortel, kes ei teadvusta alkoholi mõju ega enda vastupanuvõimet sellele. Purjus lamaja tuleb külili keerata, talle midagi sooja peale panna ja kiirabi kutsuda. Kui liigselt alkoholi pruukinu on teadvusel, püüdke ta oksendama ajada, nii saab osa alkoholi organismist välja. Alkoholijoobes inimest ei tohi üksi jätta, tema seisundit peab pidevalt jälgima. Kui kannatanu ei suuda juua, tuleb kindlasti kiirabi kutsuda, sest suur vedelikukaotus võib ohtlikuks osutuda.


Päikesepiste

Päikesepiste tekib katmata peaga päikese käes olles. See avaldub peavalu, unisuse ja iiveldusena. Nende nähtude ilmnedes tuleb päikese käest ära minna ja palju juua, aga mitte jääkülma, vaid toasooja jooki. Kõige paremini sobib mineraalvesi, koka ja limonaad pole soovitatavad, ammugi mitte õlu.


Koduses esmaabikapis võiks olla:
sidemerull ja steriilsed haavalapid, võrkside põlvede ja küünarnukkide sidemete kinnitamiseks ja peahaavade sidumiseks, külmakott, Burnchieldi geel ja erinevas suuruses plaastreid.
Kiirabi väljakutsetelefon on 112. Püüdke häirekeskuse töötajale probleemi selgitada rahulikult, nii saabub abi kiiremini. Ärge lõpetage kõnet enne, kui saate selleks loa, häirekeskuse töötajal võib olla veel küsimusi või nõuandeid.

(Allikad: "Pere tervise entsüklopeedia", Kliinik.ee, Järvamaa teataja, Punane rist, Dorling Kindersley "Ema ja Laps")

/Toimetas: Maily Kivilo/