Paanikahäire- üks levinumaid vaimu piinavaid haigusi üle maailma

Meie ümber, inimeste seas, pesitseb tuhandeid foobiaid. Keegi pole nendele immuunne. Võtke kätte nimekiri maailma kõikidest foobiatest ning avastate, et põete neist vähemalt mõnda. üks laialt levinud foobia on sotsiofoobia, seda teatakse ka paanikahäire nime all.

Kadri Põldma
kadri@buduaar.ee


Meie ümber, inimeste seas, pesitseb tuhandeid foobiaid. Keegi pole nendele immuunne. Võtke kätte nimekiri maailma kõikidest foobiatest ning avastate, et põete neist vähemalt mõnda. üks laialt levinud foobia on sotsiofoobia, seda teatakse ka paanikahäire nime all.


Paanikahäire on üks kolmest suurimast vaimse tervise probleemist terves maailmas. Juba üksnes Ameerikas põeb seda 15 miljonit inimest.


Paanikahäire põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e. paanikahood, mis ei ole seotud mingi kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud.


1) ärevuse sümptomid võivad varieeruda, tavalised on ootamatu algusega



  • südamekloppimine,

  • valu rindkeres,

  • lämbumistunne,

  • nõrkus- ja ebareaalsustunne

  • depersonalisatsiooni või derealisatsiooni sümptomid

  • peaaegu alati esineb surmahirm, hirm kaotada kontroll enese üle või hulluks minna.

2) hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem.


3) hoogude sagedus ja häire kulg on varieeruvad.


4) paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et patsient enamasti katkestab käimasoleva tegevuse ja põgeneb situatsioonist.


5) kui hoog tekib mingis spetsiifilises situatsioonis, nagu rahvahulgad, võib patsient hiljem hakata seda situatsiooni vältima. (s. t. lisandub agorafoobia).


6) Sagedased ja ettearvamata paanikahood põhjustavad hirmu üksinda jäämise või avalikesse kohtadesse mineku ees (sekundaarne agorafoobia).


7) Sageli lisandub püsiv hirm paanikahoogude kordumise ees.


Kuidas paanikahäiret diagnoosida


Kindlaks diagnoosiks peab ühe kuu vältel esinema mõni tugev paanikahoog:


(a) mis tekib situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu;


(b) hoog ei tohi olla piiritletud mingi kindla või ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga);


(c) hoogudevaheline periood peab olema suhteliselt vaba ärevuse sümptomitest, välja arvatud ärevus-hirm paanikahoogude kartusest (hirm paanikahoogude ees).


Mida inimesed kardavad?


Osad inimesed kardavad lihtsalt avalikult esineda, teised koguni poodi minna. Kolmandate hirmuks on süüa kellegi teise nähes. Igal juhul kannatavad nad sotsiofoobia all. Nad kardavad, et teised arvustavad nende teguviisi.


Kuidas ravida?


Kui foobiat ei ravi, võib see rikkuda su elu. Paanikahäiretsest võivad välja kooruda ja edasi areneda ka rohked teised foobiad.  Esmalt mine perearstile, kes suunab su edasi psühholoogi vestlusele.


Ravina aksutatakse kahte meetodit, kognitiivset käitumuslikku ravi ning medikamente.

Kognitiivne käitumuslik ravimeetod


Selle teooria idee on, et kõik meie mõtted, tunded ja käitumuslikud mallid on omavahel kuidagi seotud. Ravi käigus püütakse läbi kolme faasi positiivselt muuta või olematuks teha sinu mõttemaailma destruktiivseid osakesi. Kui mõistus õpib ärevust tekitavates olukordades rahu säilitama, oledki terve!