Saame tuttavaks, mina olen sinu stress!

Stress on tavaline nähtus kõikide inimeste elus. See on igapäevane probleem, millega tuleb tegeleda, et see liiga ägedaks ei muutuks. Me kõik vajame stressi, et ellu jääda.

Näiteks spordimeeskonnad vajavad stressi, et hästi võistelda. Õiges koguses stress võib olla väga tervislik ja isegi kasulik. Mingil määral võib stressiks kutsuda ka pinget, mis kaasneb armumise tundega. Erutus ja ärritus, mis positiivse vastuse saabudes muutub vastupandamatuks kireks ja õnnetundeks, on väga nauditav.

Kui aga stress muutub kurnavaks, pikaajaliseks ja mitte ühestki sündmusest ega päevast ei suudeta enam midagi positiivset leida, siis on stress hävitav ja väga kahjulik. Stress mõjutab:

- tervist
- õnnelikkust
- edukust tööl
- meeskonnavaimu ja koostööd
- suhteid
- isiklikku edukust ja arengut

Mis on kõige olulisem, et ennetada ning leevendada stressi:

1. Õigel ajal ära tunda stressisümptomid.
2. Teha kindlaks, mis  põhjustab stressi.
3. Võtta midagi nende põhjuste vastu ette ning üritada vähendada stressisümptomeid.
4. Kui vajalik, siis astuda olulisi samme stressipõhjuste likvideerimiseks või muutmiseks, et ei oleks vaja enam stressisümptomite all kannatada. Tuleb tegeleda probleemiga.

Väga oluline on ära tunda ja teadvustada endale stressi põhjustajad. Näiteks: ütleme, et ületöötamine põhjustab stressi, mis ilmneb tihedate peavaludena. Kui sa vaid keskendud sümptomile (st võtad tugevaid valuvaigisteid, et peavalu vähendada), siis stress ei lähe ära ning peavalud kaovad vaid ajutiselt. Kui sa aga keskendud stressipõhjustele; proovid muuta oma töökorraldust nii, et ületunnid ei valmista sulle enam muret, siis peavalud kaovad samuti.

Kahjuks on  võimalikud ka teatud probleemide taastekkimised, kuna mõned sümptomid on organismil nö õpitud. Eemaldades ühe stressitekitaja, ei pruugi see eemaldada ka stressisümptomit. Võimalik on, et peavalud võivad ka jätkuda pärast seda, kui tegelikult ületöötamine ei ole enam probleemiks.

Millised on stressisümptomid?

Sümptomeid on mitmeid ning need võivad varieeruda. Näiteks:

- kergesti ärrituvus
- peavalud
- haigused, mis tekivad just puhkuste ajal ning nädalavahetustel (eriti tihe on vastuvõtlikkus külmetushaigustele)
- unetus
- väsimus/tüdimus
- jne

Inimese keha ja hing suudab väga hästi ka stressi peita ja sa ise ei pruugi teadagi stressi olemasolust. Tegelikult on aga tegemist tugeva stressinähuga. Sellistel juhtudel võivad sümptomid olla suhteliselt ebamäärased ning raskesti tuvastavad. Näiteks:

- suudad töötada väga pikka aega, ilma et ilmneksid mingidki märgid väsimusest.
- omad vähe emotsioone ja tundeid (eriti juhtudel, kui tavaliselt reageerid tugeva ärrituvusega)
- suurenenud alkoholi, nikotiini, sigarettide jm narkootiliste ainete tarbimine
- uued ja mitte sinulikud käitumismaneerid
- suutmatus puhata
- apaatsus

Kui sa kannatad stressi all juba pikka aega, siis sa harjud sellega ning stressisümptomid ei pruugi tavapärasel viisil avalduda. Stress tabab millalgi ikka ning paraku siis palju tõsisemalt. Piisab vaid ühest tugevast raputamisest, kui käärimisprotsessi tulemusena viskab korgi pealt ära.

Sellised stressisümptomid võivad olla väga rasked:

- maohaavandid
- südamerikked
- väiksemad haigused (allergiad, naha sügelused, migreen jm )
- tõsised haigused (nt.artriit, vähk, diabeet)
- vaimsed probleemid (depressioon, paranoilisus jm)

Pingete ja stressi põhjustaja on kultuuriline ja sotsiaalne surve "olla tugev" ja konkurentsivõimeline. Turumajandusliku ühiskonna tekitatud väärpõhimõtted, et stress on näide nõrkusest ning et see tugevalt kahjustab inimese võimalusi olla edukas, on tegelikult teinud endale karuteene. Stress tundub kohati ületähtsustatud haigusena ning inimesed pigem suhtuvad probleemidesse eitavalt, kui hakkavad tõsiselt probleemiga tegelema. Kahjuks on aga probleem olemas ning kurb on vaadata väsinud noori inimesi; kuulda statistikat, et Eestis on kõige kõrgem meeste enesetappude arv; tunda järjest rohkem antidepressante võtvaid sõpru ja tuttavaid; näha jubedate haiguste all kannatavaid noori, purunenud suheteid ja õnnetuid lapsi, kes peavad väga noorelt täiskasvanuks saama jne.

Allikas: http://www.teamtechnology.co.uk/