Unetus on tõsine tervisehäire. Kuidas seda vältida?

Inimene vajab und igapäevaselt ning veedab 1/3 oma elust magades. Hea uni on hea elu juures oluline. Unetus on väga laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Probleeme unega võib esineda umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuni pooltel üle 55 aastastest.

Kui inimene pole saanud öösel korralikult magada, tunneb ta end päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Hea ja kosutava une korral tunneb inimene ennast terve päeva värske ja väljapuhanuna. Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg on individuaalne, kuid kõige olulisem on magatud une kvaliteet. Keskmine uneaeg on 8 tundi.

Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Peamised kaebused on uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Unetuseks võib nimetada seda, kui inimene ei ole oma unega rahul ja see häirib teda. Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Samuti on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel.

Unetust on kahte liiki:
*primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus.
*sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus.

10 nõuannet unetuse vastu:
1. Mine voodisse alles siis, kui sa oled unine.
2. Tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal, samuti nädalalõppudel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui 1 tund rohkem.
3. Väldi päeval magamist, kuid puhkus magamiseta on lubatud.
4. Väldi ülemäärast füüsilist pingutust õhtul, kuid nt rahulikus tempos jalutamine on lõõgastav tegevus.
5. Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut. Alkohol kiirendab une saabumist, kuid häirib und öö hilises osas.
6. Väldi kohvi ja kofeiini sisaldavaid tooteid 6 tundi enne magama minekut.
7.Väldi suitsetamist vähemalt neli tundi enne magamist.
8. Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö öösel ärgates, sest sellest võib saada harjumus ja öise ärkamise põhjus.
9. Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus). Võid põletada viirukeid nt lavendlit.
10. Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, näiteks lõõgastu vannis.

Osa inimestel pole mõtet enne ühte-kahte öösel voodisse vähkrema minnagi, sest nad ei jäägi lihtsalt varem magama ja see pole seotud unetusega.

On olemas
• hilise uneaja sündroom
• varase uneaja sündroom.

On inimesi, kes lähevad öösel kell 2 magama ja tõusevad hommikul kell 10 - neil on hilise uneaja sündroom. On ka varase uneaja sündroom: inimene läheb vara magama ja ärkab vara üles. Tüüpiliselt kujuneb see välja vanemas eas, kuid siis on see juba ealine muutus. Varase une sündroom on võimalik ka nooremas eas, ja täiesti omaette nähtusena.

Inimese une ja ärkveloleku vaheldumist iseloomustab küllalt palju kehatemperatuurikõver, mis ööpäeva jooksul muutub. Kõige madalam kehatemperatuur on tavaliselt öösel kella 2 ja 4 vahel. Hilise uneaja sündroomiga inimestel aga on kõige madalama kehatemperatuuri aeg mõni tund edasi nihkunud - hommiku poole. Oluline on, millal kehatemperatuur tõusma hakkab. Sellega käib kaasas biorütmide aktiivsemaks muutumine - et oleksime päevatööks valmis. Üks inimene on selleks valmis hommikul kell 8, teine aga alles päeval kell 12.

Kui unetuse põhjuseks on depressioon, siis peab arvestama, et selle ravis on möödapääsmatu kvaliteetse REM-une saavutamine, milleni on raske jõuda täiendava magneesiumi manustamiseta. 400 mg magneesiumi manustamine enne magamaheitmist annab hea REM-une. Samas tuleb aga märkida, et unetus põhjustab kasvuhormooni eritumist ajuripatsist, mis arvatavasti soodustab magneesiumipuudulikkust. Kasvuhormooni sekretsiooni vähenemisel pidurdub ka hormoonisarnase aine insuliinitaolise kasvuteguri produktsioon, mis on takistuseks peamiselt magamise ajal toimuvas kudede taastamises.

Kõige halvemaks uudiseks on aga see, et USA teadlased eesotsas dr. Tanabe'ga on avastanud seose kroonilisest väsimusest (magamatusest) tingitud südamehaigusest tulenevate äkksurmade ja magneesiumipuudulikkuse vahel. Uurijate rühm püstitas hüpoteesi, et kroonilise väsimuse ajal tekivad südamelihase arterite kramplikud kokkutõmbed ja trombid, ning avastasid, et kroonilise magamatuse tagajärjel tekib rakkudes magneesiumipuudulikkus ja verehüübivust suurendava rasvhappe tromboksaani taseme tõus, mille tagajärjeks on südamelihase arterite kokkutõmbumine ja trombide moodustumine. Seega magneesiumit sisaldava toidulisandi manustamine uinuti asemel mitte ainult parandab und, vaid ennetab ka raskemaid tagajärgi.

Chrisy Jaggo

Buduaar.ee