Vaata ja katsu oma rindu!

Rinnavähk on Eestis kõige sagedasem naistel esinev pahaloomuline kasvaja. Tartu ülikooli kliinikumi andmetel  haigestub meil üle 500 naise aastas. See arv on 18,2 % kõikidest pahaloomulistest kasvajatest.

Kadi Jüriado
kadi@buduaar.ee


Rinnavähk on Eestis kõige sagedasem naistel esinev pahaloomuline kasvaja. Tartu ülikooli kliinikumi andmetel  haigestub meil üle 500 naise aastas. See arv on 18,2 % kõikidest pahaloomulistest kasvajatest. Aasta-aastalt rinnavähki haigestunute arv suureneb.


Riskiteguritest rääkides tuuakse tavaliselt pikk nimekiri faktoritest, mis suurendavad haigestumise ohtu. Kolm tõsiseltvõetavat riskitegurit on aga kindlasti:


–  Naissuguhormoonide mõju ehk pelgalt fakt, et oled naine


–  Pärilikkus (seetõttu tuleks olla juba varakult väga hoolas, kontrollida ennast ning lasta regulaarselt ka arstil ennast üle vaadata)


–  Esinemissagedus tõuseb oluliselt peale 50. eluaastat


Rinnavähk ei ole ravimatu, kui see avastatakse varakult. Rinnavähk ei põhjusta tihti aga varases staadiumis vaevusi ega valu. Samas  neljal viiendikul rinnavähki haigestunud naistest puuduvad teadaolevad riskifaktorid üldse ning üle 30% juhtudest avastatakse haigus alles siis, kui see on juba kaugelearenenud staadiumis.


Seetõttu ongi oluline jälgida ka ise oma keha ning panna tähele muutusi, sest on siiski mõningaid sümptomeid, mis vähi korral esinevad. Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised. Kui oled 40aastane ja üle, siis on soovitav rindade röntgenuuring vähemalt iga kahe aasta tagant.


Kuidas sooritada ise oma rindade läbivaatus?


1. Määri kõigepealt rinnad kokku niisutava kehakreemiga, sest siis muutub nahk libedamaks ja soodustab võimalike muutuste avastamist. Rindu võid kontrollida ka du