Väike, aga ohtlik tegelane

Kas teadsite, et esimesed puugid ilmuvad juba kevadel, kohe peale lume sulamist? Meenutades meie eelmise aasta olematut talve, võib arvata, et see aasta on alanud neile üpris soodsalt. Meile seevastu tähendab see aga topeltvalmisolekut, kuna puukide arvukus kasvab eriti kiirelt just algavatel suvekuudel.

Puukide arvukus sõltub suuresti ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust - seega pikeneb puugihooaeg kui on niiske ja vihmane suvi, üldiselt peetakse hooaja alguseks aprilli ning selle lõpuks oktoobrikuud. Puugi elutsükkel ei ole väga pikk, tavaliselt 2-3 aastat, kuid selle aja jooksul võib ta tekitada palju pahandust olles suureks nakkushaiguste levitajaks.

Oma elutsükli normaalseks läbimiseks peavad puugid igas arengustaadiumis üks kord verd imema. Seejärel puuk talvitub ja võib järgmisesse arengustaadiumi jõuda. Peremeestel veedavad nad ainult aja, mis kulub igal arengustaadiumil vere imemiseks (15-25 päeva puugi elust). Haiguste ülekande seisukohalt tähendab see, et puuk võib nakatada nii vastse-, nümfi- kui ka täiskasvanustaadiumis ja kõigis nendes staadiumides omakorda haigust edasi kanda. Inimene võib olla puugile peremeheks kõigis kolmes staadiumis, mis tähendab seda, et meie jaoks on nad alati ohtlikud.
On levinud üsnagi ekslik arvamus nagu kukutaksid puugid end inimesele peale puu otsast. Tavaliselt märkame me puuki tõesti alles siis, kui ta on ronimisega jõudnud ülakehale ega pane tähele seda hetke, kui puuk alustab ronimist maapinnalt või rohurindest. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri, kas siis mõne looma või inimese, möödumist. Enne kui puuk asub verd imema, laseb ta haava sisse natuke sülge, mis toimib osaliselt tuimestusvahendina. See muudab hammustuse inimesele valutuks, samuti sisaldab sülg ainet, mis takistab vere hüübimist. Tihtipeale ei märgatagi, et puuk on hammustanud. See tuleneb sellest, et puuk vabaneb enne kui ta avastatakse või on lihtsalt varasemates arengustaadiumides, kus väiksuse tõttu on teda raske leida ning ära tunda.

Eestis levivast viiest puugiliigist on inimesele ohtlikud kaks: võsapuuk ja laanepuuk. Kui enamasti seostatakse neid ohtlikke tegelasi eelkõige paksude metsade, põldude ja karjamaadega, siis viimastel aastatel on leide olnud ka linna parkides ja väiksematel haljasaladel. Seepärast peaksid ka linnas elavad inimesed end ja oma pere kindluse mõttes vaktsineerima.

Levinud puukide põhjustatud haigus puukentsefaliit on viiruse põhjustatud raske ajukoepõletik, millele ei ole spetsiifilist ravi. Täieliku kaitse puukentsefaliidi vastu annab ainult vaktsineerimine.

Kui puuk on hammustanud:

• Ära satu paanikasse
• Oluline on puuk võimalikult ruttu eemaldada. Kui see endal ei õnnestu, pöördu arsti poole.
• Kui puuk on end nahasse imenud, võta temast võimalikult pea lähedalt kinni ja tõmba ettevaatlikult otse välja. Veendu, et puugi päis ei jäänud nahka. Seejärel tuleb haav seebi ja veega pesta või desinfitseeriva vahendiga puhastada.
• Kasuta peenikesi pintsette või niidist tehtud silmust, mille abil saad puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik.
• Ohtlik on, kui puugist haarata liiga kõvasti, sellega võid viia hammustuskohta puuginakkust. Seetõttu hoidu puugi tagakeha pigistamisest.
• Puugihammustuse korral tuleks jälgida oma tervist vähemalt paari nädala jooksul - palaviku või külmetusetaoliste sümptomite tekkimisel pöördu kohe arsti poole.
• Kui märkad pärast puugihammustust ringikujulist punetust, ära jää ootama teisi sümptomeid, vaid pöördu kohe arsti poole.

LOE BEEBIBUDUAARIST VÄRSKEID BEEBI-, PERE- JA TERVISEUUDISEID!