Reklaam sulgub sekundi pärast

Kõrvits – sügisene tervisepomm

Kõrvitsa sünnimaaks peetakse küll Mehhikot, kuid ka Eesti maalappidel on see tegelane mitmeid põlvi sügise tulekut kuulutanud.

 

Kõrvitsa sünnimaaks peetakse küll Mehhikot, kuid ka Eesti maalappidel on see tegelane mitmeid põlvi sügise tulekut kuulutanud.

Ajalugu

Kõrvitsad on ühed vanemad kultuurtaimed, mida Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kasvatati juba enne maisi, mõnedel andmetel Peruus juba 7000 aastat tagasi. Euroopasse toodi kõrvits 16. saj ehk alles peale Ameerika avastamist.

Tervis kõrvitsast

Toiduks ja ravimiks kasutatakse kõike - nii lehti, õisi, viljaliha kui ka seemneid. Tänaseks on puhastatud seemned toidupoodides müügil, seega mugav kasutada. Kõrvits kuulub kindlalt ravimköögiviljade hulka. Õnneks on kõrvits meie toidulaual igapäevane ja traditsiooniline kõrvitsasalat ei puudu ka jõululaualt.

Tänu viljaliha mahedale maitsele ning vähesele tselluloosi- ja suurele pektiinainete sisaldusele on kõrvits soole-, eriti jämesoolepõletike puhul ravimiks. Ka kõhukinnisuse korral on kõrvits asendamatu (sobib toorelt söömiseks nagu arbuusiviil).

Pektiinained aitavad eemaldada organismist kolesterooli ja on üks ateroskleroosivastane vahend. Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja mõjus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Soovitatakse unetuse korral juua kõrvitsamehu koos meega. Et kõrvitsamehu (ka supina, salatina, pudruna) soodustab organismi ladestunud soolade lahustumist ja kloriidide eemaldamist, siis on kõrvits neeruhaiguste, podagra ja maksahäirete korral omal kohal. Kõrvits on ka põletikuvastane ning põietalitlust parandav. Raviks juuakse kõrvitsamehu korraga 1/2 kl kaks korda päevas. 

Soovitav on süüa kõrvitsat igal moel ainevahetushäiretel. Hüpertoonia, maksa- ja neeruhaiguste, ainevahetushäirete korral soovitatakse ravikuuriks 3-4 kuud järjest, tarvitades päevas toorena 0,5 kg või keedetult 2 kg. Mädanevatele haavadele, põletustele ja ekseemi korral pannakse haiguskolde peale õhukesi kõrvitsaviile, mida sageli vahetatakse. 

Toorest või keedetud kõrvitsat soovitatakse imetavatele emadele. 

Soolte tegevuse parandamiseks on omal kohal seemned, mida võib süüa 2-3 kl päevas (toored)! Mugavam on kasutada kuivatatud, purustatud seemneid koos meega. Seemned on kasutusel kui ussiajati, eriti lameusside puhul, süües neid vähemalt 100 g päevas. Seemned oma suure kalorsuse, hea toitainelise koosluse ja pähklimaitselisuse tõttu on suurepärane toidulisand küpsetistes ja putrudes.

 

Toite kõrvitsast

Oleme harjunud kasutama rohkem viljaliha ja seda salatina ning suppidena. Väga maitsvad ja toitvad on varased, esimesed täiskasvanud lehed salatites ja suppides. Tavalise magushapu marinaadiga kõrvitsasalati kõrval on hulganisti võimalusi toorsalatite valmistamiseks ja seda aastaringselt.

Kõrvits sobib kokku hapumaitseliste marjadega, puuviljadega ja mahladega, saades magusamaitselise salati, kuid teda võib valmistada ka teravamaitselisena. Viimasel juhul sobivad mädarõigas, sibul, ka küüslauk, kastmeks majonees (õli).

Kõrvits on sobilik toiduaine soojade salatite valmistamisel, ka segasalatina.

 

Vanaema kõrvitsasalat

 

Retsept liitrile marinaadile

Kõrvits

1l vett

2sl äädikat

5sl suhkrut

6 tera nelki

kaneelikoore pulk

veidi soola

Valmistamiseks: Koori kõrvits ja lõika kuubikuteks. Keeda poolest antud maitsainete kogusest marinaad. Tuline marinaad kalla kõrvitsatükkidele. Pane kerge vajutis peale ja hoia üks päev.

Siis pane vesi, mis oli kõrvitsa peal, uuesti keema ja lisa pool liitrit vett ning ülejäänud maitsained. Keeda natuke ja pane siis kõrvitsatükid sisse. Ja nüüd passi peale, et kõrvits katki ei kee. Kui tükid juba natuke klaasjaks muutuvad, siis pane need kiiresti purki, marinaad peale ja kaaneta purgid kohe. Jälgi, et vedelik kataks kõrvitsa ära.

 

Kuum kõrvitsajook

100 g vett, 0,5 l õunamahla, 0,5 l kõrvitsamehu, maitse järgi suhkrut, 1 sidruni mahl, kaneeli, ingverit, sidrunikoort.

Maitseained keedetakse vees, kurnatakse, lisatakse mahlad, maitsestatakse suhkruga ja kuumutatakse keemiseni. Punase värvuse saamiseks võib osa õunamahla asendada jõhvika või punasesõstra mahlaga.


Kõrvitsamoos apelsini ja porgandiga

2 kg kõrvitsat 

400 g porgandit 

1 suur apelsin 

5 cm jupp värsket ingverijuurt 

1 kaneelikoor 

5 dl vett 

750 g e. 8 dl suhkrut 

3 tl sidrunhapet 

 

Valmistamine: Koori kõrvits, lõika pooleks ja uurista lusikaga seemned välja. Lõika viljaliha väikesteks tükkideks. Koori ja riivi porgand ja ingver. Pese apelsin hoolikalt puhtaks, riivi koor ja pressi välja mahl. Pane kõrvits, porgand, kaneelikoor, ingver, apelsinikoor ja -mahl ja vesi suurde potti. Keeda nõrgal tulel umbes 40 minutit, kuni kõrvitsatükid on pehmed. Eemalda kaneelikoor. Püreesta segu ühtlaseks. Lisa saadud püreele suhkur ning keeda veel 45 minutit, sega aeg-ajalt. Lisa sidrunhape. Tõsta moos pestud kuumutatud klaaspurkidesse. Säilita jahedas. 

 

Mandli - kõrvitsakook

 

450 g puhastatud kõrvitsat

150 g võid

soola

150 g suhkrut

50 g hakitud mandleid

50 g hakitud sidruni-sukaadi (või ebaküdooniamoosi)

1 sidruni riivitud koor

50 g rosinaid

75 g nisujahu

1 tl (kuhjaga) küpsetuspulbrit

2 muna

kaunistuseks vanilli-tuhksuhkrut

 

Valmistamine: Lõika kõrvitsa viljaliha kuubikuteks ja hauta võis 10-15 minutit, kuni kõrvits on pehme. Püreesta kõrvits vähese soolaga. Sega juurde mandlid, suhkur, sidrunisukaad ja riivitud sidrunikoor. Lisa rosinad. Sega hoolega ja lase veidi jahtuda.

Sega juurde jahu ja küpsetuspulber. Lisa heledaks vahustatud munakollased, viimasena kõvaks vahustatud munavalged. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 23 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi. Küpseta 180-kraadises ahjus umbes 50 min, kuni koogi keskele torgatud puuork jääb kuivaks. Kummuta kook ettevaatlikult restile jahtuma ja sõelu peale tuhksuhkrut.

 

Kuidas kõrvitsat säilitada?

 

•    Kui tahad tervet kõrvitsat säilitada, jälgi, et koor oleks kõva, terve ja ilma ühegi pehme kohata. Väikseimgi vigastus võib ajapikku hävitada kogu kõrvitsa. Oluline on, et ka varrejäänus oleks alles, sest hoolimatult eemaldatud varrest tekkinud haavgi lubab pisikutele hõlpsa ligipääsu. Sellepärast pole mõistlik kõrvitsa kandmiseks ka varrejuppi kasutada.

 

•    Pikemaks säilitamiseks puhasta vili, kuivata ja hoia keskmiselt niiskes kohas. Kuivas õhus võib kõrvits olla juba jõuluks kuivanud, liialt niiskes ruumis võib see aga mädanema hakata.

 

 

Allikad: A. Luigela " Tervise kokaraamat", nami- nami.ee, terviseleht.ee

 

 

Triin Tisler