Või − laidetud toiduaine on tegelikult omamoodi supertoit

Või − laidetud toiduaine on tegelikult omamoodi supertoit

Pere toidulauale jõudvat võid valmistatakse 35-40% rasvasisaldusega rõõsast või hapust koorest. Koor klopitakse ja lõpuks eraldub võimass vedelikust. Keskmises võis sisaldub piimarasva vähemalt 80%. Kuigi teadlased vaidlevad siiani selle üle, kas taluvõi on tervisele kasulik või kahjulik, soovitab Eesti toidunõustaja võid siiski toitudele lisada ja seda mitte peljata. 

Pere toidulauale jõudvat võid valmistatakse 35-40% rasvasisaldusega rõõsast või hapust koorest. Koor klopitakse ja lõpuks eraldub võimass vedelikust. Keskmises võis sisaldub piimarasva vähemalt 80%. Kuigi teadlased vaidlevad siiani selle üle, kas taluvõi on tervisele kasulik või kahjulik, soovitab Eesti toidunõustaja võid siiski toitudele lisada ja seda mitte peljata. 

Ühes paistavad teadlased siiski kindlad olema − või on tunduvalt parem valik margariini asemel. Peamiseks põhjuseks on margariinis sisalduvad transrasvad, mille kahjulikkusest on viimasel paaril aastal räägitud ka Eestis. Või miinusteks tuuakse kaloririkkus, kuid organism suudab võis olevad rasvad kenasti omandada, lisaks on võis rohkem looduslikke ja vähem keemilisi aineid kui teistes võilaadsetes toodetes.
“Või sisaldab äärmiselt unikaalset rasvhapete segu, mida ükski teine looduslik rasv ei sisalda. Tänu sellele annab või söömine meile väga hea energia, on tervislik ning mõjub isegi rasvapõletajana. Võis on ühtlasi suurel hulgal elutähtsaid rasvlahustuvaid vitamiine, millest üks tähtsaim on vitamiin K2, mille saamiseks on samuti teist võrdväärset toiduainet raske leida,” kinnitab või kasulikkust organismile ka tuntud toitumisnõustaja ja veebilehe Raudne Tervis algataja Robert Nool.

Nool soovitab võid süüa ennekõike seetõttu, et tegu on tõelise supertoiduga. “Paljud räägivad supertoitudest ning toovad näidetena üldjuhul värvilisi taimi, kuid supertoidu tegelikku definitsiooni ei määra see, kui värviline see on, vaid see, kui palju toitaineid see ruumalaühiku kohta sisaldab. Või on supertoit justnimelt kõige ehedamas tähenduses − see on äärmiselt toitainetihe ning rikastatud seejuures toitainetega, mis tagavad hea tervise ja pika ea,” lisab Nool.

Kodus süüa tehes võib Noole sõnul võid lisada erinevatele toitudele: “Eriti maitsvaks teeb see kõikvõimalikud juurviljad, püreed, tatra, pudrud jne.”
Või ei ole Noole sõnul otseselt kellelegi vastunäidustatud, kuid kui kellelegi tekitab võis sisalduva kaseiini tarbimine tugevaid sümptomeid, siis võiks või asemel ghii ehk piimakuivainetest puhastatud 100% võiõli valida. Seda on väga lihtne kodus ise võist valmistada.

Ghii ehk võiõli valmistamine
Vajad:
– kuni 5 kg maitsestamata võid (nt E-Piima Eesti või 82% [100g toodet sisaldab: piimarasv min 82 g, piimavalk 0,6 g, süsivesikud 0,9 g. Energeetiline väärtus: 749 kcal])
– suurt potti
Valmistamine:
1) Sulata või potis keskmisel kuumusel. Kui või on sulanud ja peale tekkinud valge vaht, vähenda kuumust kõige madalamani. Jäta sulavõi potti mõneks ajaks keema, kuid jälgi, et see põhja ei kõrbeks. Vastasel juhul keera kuumust veel vähemaks.
2) Sulavõi pinnale kerkinud vahu võid vahukulbi abil korjata säilitusanumasse. Vahtu saab paari päeva jooksul kasutada eri toitudesse lisamiseks. NB! Vaht on sisuliselt piimavalk, nii et kui oled selle vastu allergiline, võid vahu sootuks ära visata.
3) Ghii on valmis siis, kui pinnale vahtu enam ei kerki. Potist vaatab vastu läbipaistev ja kuldse tooniga võirasv. Jälgima peaks seda, et ghii taas ära ei kõrbeks.
4) Järgmisena pane sõelale peale marli ja kalla potist ghii läbi selle purkidesse.
5) Kui hoiad ghiid jahedas ja kuivas kohas, saad seda tarvitada järgnevad viis-kuus kuud. Ära jäta ghiid liiga kauaks lahtise kaanega või sooja kohta.