C-vitamiin- kevadel eriti vajalik

Kadri Põldma
[email protected]

Kätte on jõudnud kevad ning paljudel meist on talvel tekkinud liiga vähesest C-vitamiinist vitamiinipuudus. Vitamiine ei tohi aga unustada,  muidu tuleb kevadväsimus!

Kõige suurem C-vitamiinivaegus on meil veebruarist juunini. C-vitamiini puudusel muutuvad veresooned hapraks, igemed tundlikuks, nahk jumetuks. Haavad, põletused kipuvad kehvasti paranema, tekivad kergesti sinikad, liigesed muutuvad hellaks. Kuid ka emotsioonid ei jää puutumata - liigse pahuruse või erutuvuse, kõikuva enesetunde taga võib samuti olla C-vitamiini puudus.

Kui sügisel saab suure osa C-vitamiinist kätte näiteks kartulist, siis märtsis on kartuli C-vitamiinisisaldus langenud viis korda. Kartulikoortes on solaniini, nitraate jms mürgiseid aineid. Kõige C-vitamiinirikkam osa asub kartulimugulas 3- 5 mm sügavusel, ning õigel koorimisel jääb see alles. Roheliseks muutunud kohad tuleb eemaldada.

Ka roheline sibul ei tule suure C-vitamiiniallikana arvesse, sest õhuga kokku puutudes sellest saadav C-vitamiin laguneb; kui sibulad on aga hakanud närbuma, siis neis C-vitamiini enam praktiliselt polegi. Teised organismile kasulikud ained  näiteks antioksüdandid  siiski sibulas säilivad ja on organismile eriti talvel väga kasulikud.

C vitamiini rikkad on näiteks kapsas ja hapukapsas. Kapsa- ja hapukapsa toiduks kasutamiseks on palju võimalusi. Tuleb vaid meeles pidada, et hapukapsast ei tohi ilma vedelikuta hoida, sest siis C-vitamiin laguneb. Hapukapsavedelikus on eriti palju C-vitamiini.

Et toiduvalmistamisel vitamiinid kaduma ei läheks, tuleb köögiviljad panna keema kuuma vähesesse vette. Külmas vees on alati hapnikku, mis põhjustab C-vitamiini lagunemist. Samamoodi mõjuvad ka malm-, vask- ja alumiiniumnõud, nii et nendes toitu keeta ei maksa. Köögiviljade keeduvett ei tohi toiduks tarvitada. Sinna lahustuvad mitmed organismile kahjulikud ained.

C-vitamiin kaob ka toidu korduvsoojendamisel või pikka aega kuumas hoidmisel  seepärast tuleb valmis toit kohe ära süüa.
Talvel on heaks C-vitamiiniallikaks kibuvitsamarjad, mustsõstra toorhoidised ja mahlad ning tsitrusviljad. Näiteks üks apelsin või greip katab päevase C-vitamiinivajaduse. Kõige rohkem C-vitamiini leidub aga sidrunis.

Vitamiinirikast maitserohelist võib kasvatada ka aknalaual. Näiteks sügaval veega alusel marli all kasvab hästi kurgimaitseline kress-salat. 7-8 päevaga on kasvud piisavalt pikad, et neid toidu peale hakkida. Arvatakse, et C-vitamiini abil saab ka vähiohtu vähendada. C-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi.

Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50 gr mustsõstardest, 100 gr maasikatest, lillkapsast, 100-150 gr murakatest, 150-200 gr kaalika või kapsa toorsalatist, 200 gr tikritest, 200-300 gr punastest sõstardest. Soovitatavat kohgust ei maksa ületada. Liigse annuse kõrvalmõjudeks on seedetrakti funktsioneerimise häired (oksendamine, kõhulahtisus), neerukivid, väsimus, iiveldus.

C-vitamiini rikkad on:

• värsked kibuvitsamarjad,
• punane paprika,
• mustsõstrad,
• petersell,
• mädarõigas,
• kiivi,
• jõhvikad,
• till,
• tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin),
• valge peakapsas,
• melon,
• tomat,
• kartul,
• kaalikas,
• aedmaasikad.