Dieedinipid kogu maailmast

Kõige väärtuslikumad teadmised elu ja maailma kohta liiguvad põlvest põlve. Sama kehtib ka toidutarkuste kohta. Kui mõni reegel või põhimõte on püsima jäänud nii kauaks ajaks, on sel tavaliselt põhjus. Millised on islandlaste, kreeklaste, jaapanlaste ja teiste traditsiooniliste kultuuride esindajate toitumissaladused?

Tagasi juurte juurde
Poeriiulitel ahvatleb meid suur hulk igasuguseid erinevaid toiduaineid ja maitsvaid roogi, mis viivad lausa keele alla, kuid ei paista silma oma kasulike omaduste poolest. Euroopas ja Põhja-Ameerikas leviv ülekaaluepideemia on tõestuseks, et sellised toidud on sageli süüdi kaalutõusus. Õnneks on meie koduplaneet mitmekesine ja täis kõige eriilmelisemaid elupaiku, mida asustavad omapäraste tavade ja harjumustega inimesed. Millised toidusedelid on aegade jooksul kujunenud välja inimestel Jaapanis, Islandil, Mehhikos või Kreekas? Traditsioonilised toitumistavad on sageli väga tervislikud ning mitmed Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud tervisehädad leiaksid leevendust, kui võtta õppust erinevate kultuuride toitumisharjumustest.

Aeglaselt omastatav toit
Ühe Mehhikos elava pärismaalaste hõimu toidusedel on väga eriline, sest nad söövad vaid neid toite, mille süsivesikuid omastab inimorganism väga aeglaselt. Sellised toiduained on näiteks purustatud nisuterad, rukis, oder ja kaunviljad (oad, herned). Need toidud seeduvad väga aeglaselt, takistavad insuliini ületootmist, sisaldavad ohtralt kiudaineid ja on heaks magneesiumiallikaks. Selles toidus sisalduvad süsivesikud tekitavad täiskõhutunde hoopis kauemaks ning see vähendab su söögiisu. Asjata ei soovitata hommikuks kaerahelbeputru süüa. Su kõht püsib palju kauem täis, kuigi toidukogus polnudki märkimisväärselt suur.

Söömine on ühistegevus
Traditsioonilistes kultuurides süüakse alati koos. Uuringud on näidanud, et koos söömine aitab inimestel kergesti saavutada täiskõhutunde, kuigi nad ei söö nii palju kui üksi olles. Pere või sõpradega einestamine tähendab väiksemate portsjonite söömist ja aitab vältida toiduga liialdamist, sest kogu tähelepanu ei koondu toidule. Koos nauditakse einestamise protsessi. Lisaks einestamisharjumustele paranevad ka suhted lähedastega!

Söö rohkem seeni
Jaapanlased armastavad väga seeni ning on teadlikud nende kasulikust mõjust. Tegu on ju madala kalorisisaldusega toiduga, milles leidub palju mineraale ja usutavasti ka vähivastaseid aineid. Teadlased uurivad Jaapanis populaarseid maike, reishi ja shiitake seeni, et selgitada välja, kuidas nende abil kemoteraapia efektiivsust tõsta ja suurendada tõenäosust vähist paraneda. Söö sinagi hoolega seeni. Lisa neid suppidele ja praadidele, sest seentes on palju rauda, tsinki, vaske ja kaaliumi ning su keha vajab seda kõike.

Mõtle nagu kreetalanna
Kreeta saar on nagu maapealne paradiis. Seal elavad inimesed järgivaid toidureegleid, et tekiks „toidusünergia“. Need reeglid on:
- tarbi palju hooajalisi aedvilju
- eelista ekstraneitsioliiviõli
- söö ubasid ja läätsesid
- piira punase liha ja juustu söömist
- tõsta taldrikule väikesed portsjonid
Hooajaliste aedviljade igapäevane tarbimine suurendab toitainete ja kiudainete osakaalu sinu päevamenüüs, mis omakorda aitab kaasa kaalulangetamisele.

Õpi kala armastama
Islandlased söövad kõige rohkem kala inimese kohta aastas – 102,5 kilo. Nende omega-3 rasvhappega rikastatud menüü tagab neile madalaima depressioonitaseme võrreldes teiste rahvastega. Hiljutised uuringud tõestavad, et üks gramm EPA ja DHA (kaks liiki kalas leiduvat omega-3 rasvhapet) rasvhapet päevas aitab edukalt depressiooni vastu võidelda. Söö kala kord või kaks nädalas, et tõsta oma toidusedelis sisalduva omega-3 rasvahappe taset ja garanteeri endalegi muretum elu.

Ajakiri Buduaar Shopping kevad 2012