Maitsetaimed sinu aknalaual

15 kommentaari
Maitsetaimed sinu aknalaual

Maitsetaimed on sellised rohttaimed, mida saab värskelt või kuivatatult kasutada toitude maitsestamiseks ning roogadele meeldiva lõhna andmiseks. Maitsetaimedest tehakse ka mõningal juhul ravimeid.  Millised on levinumad maitsetaimed ning kuidas neid kasvatada?

Maitsetaimed on sellised rohttaimed, mida saab värskelt või kuivatatult kasutada toitude maitsestamiseks ning roogadele meeldiva lõhna andmiseks. Maitsetaimedest tehakse ka mõningal juhul ravimeid.  Millised on levinumad maitsetaimed ning kuidas neid kasvatada?

Kulinaarsetest maitsetaimedest on üle maailma tuntuimad estragonpuju, tüümian ja rosmariin. Kulinaarsed maitsetaimed on vürtsidest erinevad. Mis on nende vahe? Kulinaarsetel maitsetaimedel kasutatakse maitsestamiseks tavaliselt nende värskeid või kuivatatud lehti, vürtsidel aga seemneid, juuri ja vilju. Samuti on erinevus maitses, kui kulinaarsed maitsetaimed on mahedad, siis vürtsid on üsna teravad.

Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium, jood, väävel, räni jt).

Milliseid maitsetaimi saab kasvatada kodus?

Algaja maitsetaimede kasvataja võiks esmalt istutada endale aeda, verandale või rõdule basiilika, tilli, oregano, salvei, tüümiani või peterselli. Neid taimi sobib istutada lillepeenardesse või juurviljaaedadesse. Nende puudumisel ajab asja ära ka sobiliku kujuga lillepott.

Kuhu taimed istutada?

Tavaliselt ei vaja maitsetaimed teistest taimedest erinevaid tingimusi ja kasvavad sama päikesevalguse, maapinna ja kasvutingimusega, mis enamik tuntud juurvilju. Salvei, rosmariin ja tüümian tahavad kasvada hästi dreenitud kergelt niiskes pinnases. Petersell, piparmünt ja aedharakputk vajavad sellist pinnast, mis hoiaks hästi niiskust kinni. Maitsetaimedele sobivad kõige paremini soojad ja õhurikkad kergemapoolsed saviliivmullad. Liivmullale tuleb lisada turvast ja savi, see aitab vett ja toitaineid paremini kinni pidada. On hea lisada liiva või turvast. Parimaks väetusvahendiks on kompost.
 
Kuidas kasvatada basiilikat?

Basiilika on populaarne, õrn maitsetaim. See on pärit Indiast ja Aasiast. Basiilika aromaatseid lehti kasutatakse nii värskelt kui kuivatatult. Värskeid basiilikalehti kasutatakse tomati- ja pestokastmetes. Basiilika sobib hästi ka loomaliha, kala, valgete ubade, riisi, juustu, tomatite ja munadega.
Basiilika istutatakse aeda hiliskevadel. Ta seemendub 8-14 päevaga. Basiilika kasvatamiseks on vaja päikesevalgust ja kergelt niisket pinnast mille pH tase on umbes 6.0. Basiilikataimede ridade vahele tuleks jätta kuni 30 cm. õlide valmistamiseks või kuivatatult kasutamiseks mõeldud basiilika lõigatakse kohe peale õide puhkemist. Lehestikku tohib lõigata nii, et maapinna juurde jääks alles vähemalt nelja kuni kuue lehe kõrgune lehestik. Nõnda saab taim uuesti lehti kasvatada ja pidevat saaki pakkuda.

Kuidas kasvatada Tilli?

Till on pärit Vahemere äärest ja Lõuna Venemaalt. Till on tugev taim ja mõnikord kasvatatakse seda ka kaheaastase taimena. Tilli kasutatakse tavaliselt suppide, äädikate, kala ja hapukurkide maitsestamiseks. Tema aromaatsed lehed, seemned ja varred leiavad kasutust ka kapsa, või, õunapiruka ja leiva maitsestamisel.
Till istutatakse kevadel. Tilliridade vahele tuleb jätta vähemalt 20 cm vahed. Tillil on pikad ja hargnenud juured ning sellepärast ei tohiks taime ümber istutada. Värsked lehed oleks soovitav lõigata ära juba enne õitseaega. Seemned korja ära kui need on pruunid ja kuivad.

Kuidas kasvatada piparmünti?

Piparmünt on pärit Euroopast ja Aasiast. Piparmünditaimede kasv on üsna ohjeldamatu ja nad võivad võtta enda alla ka teiste taimede kasvuruumi. Piparmünt tasuks istutada kevadel maa alla kaevatud savipottidesse, siis ei haara nad enda alla teiste taimede kasvuruumi ja ei sega teiste taimede elutingimusi. Piparmündil pole seemneid ja ta varustab meid ainult oma lehtedega. Istutada tasuks taimed päikesevalguse kätte või siis osalisse varju. Pinnase pH peaks olema 6.5. Piparmünti võib korjata kohe peale seda, kui ta lehed on maapinnale ilmunud.

Kuidas kasvatada oreganot?

Oregano on pärit Vahemere äärest, Euroopast ja Kesk Aasiast. Seda kasutatakse enamasti tomatikastmetes. Samuti leiab ta kasutust ka grilliha, kala, marineeritud juurviljade ja leiva valmistamisel. Oregano on mitmeaastane taim ja seda levitatakse seemnete abil. Kui oled seemned maha pannud, ära kata neid mullaga, sest oregano seemned vajavad vahetut päikesevalgust. Oregano kasvab 24-44 cm pikkuseks ja 20-40 cm laiuseks. Pinnase pH peaks olema 6.8. Oregano oksakesi võid hakata lõikama alles siis, kui taim on vähemalt 12 cm kõrgune.

Kuidas kasvatada rosmariini?

Rosmariin on õrn mitmeaastane taim, mis on pärit Portugalist ja Põhja Hispaaniast. Tema maitse on nagu piparmündil, ainult veidi magusam. Seda kasutatakse kala, lamba- ja sealiha valmistamisel. Kui istutad rosmariini, siis kasuta selleks võimaluse korral värskeid seemneid. Pakis olevad ostetud seemned ei taha tihti seemenduda. Rosmariin kasvab aeglaselt aga lõpuks on ta üle meetri pikk. Istuta rosmariin päikeselisse kohtakus on veidi happeline pinnas. Kui saaki lõikad, siis võta ainult 8cm taime tipust. üle 20% taimest ei tohi rosmariini korraga kärpida.

Kuidas kasvatada tüümiani?

Tüümian on pärit Vahemere äärest. See on väike mitmeaastane taimeke, millel on palju oksakesi. Prantsusmaal peetakse seda üheks parimaks maitsetaimeks. Tüümiani  lehti ja oksi kasutatakse liha, või ja äädika maitsestamisel. Samuti kasutatakse seda munade, köögiviljade ja juustu maitsestamiseks.  Kui istutad tüümiani, siis istuta taim esmalt toas potti ning hiljem istuta see õue ümber. Taim kasvab kuni 24 cm pikkuseks. Saak lõigatakse kesksuvel. Kui saaki lõikad, lõika kogu taim ära nii, et maapinnast jääks seda veel 2 cm pinna peale.

Buduaari arhiiv