Mis vahe on toidunakkusel ja toidumürgistusel?

Üpris kergesti võib esile tulla olukrod, kus sööme enese teadmata pisut riknema läinud toitu, või siis mõnelt eksootiliselt maalt pärit poes müüdavat söögikraami, mis ei sobi meie organismiga kuigi hästi kokku. Toidunakkus ja toidumürgistus aga pole kaugeltki üks ja seesama. Niisiis, mis vahe siis neil ka on?

Üpris kergesti võib esile tulla olukord, kus sööme enese teadmata pisut riknema läinud toitu, või siis mõnelt eksootiliselt maalt pärit poes müüdavat söögikraami, mis ei sobi meie organismiga kuigi hästi kokku. Toidunakkus ja toidumürgistus aga pole kaugeltki üks ja seesama. Niisiis, mis vahe siis neil ka on?

Toidunakkus ehk -infektsioon on toiduhaigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidunakkuse arenemiseks organismis on vaja saada piisav annus mikroobe (nakkusdoos). Nakkusdoos oleneb mikroobi tõvestusvõimest ja inimese east, toitumusest, tervislikust seisundist jm. Ohustatud rühmad on väikelapsed, vanurid, rasedad, HIV-kandjad, vähihaiged jt, kelle vastupanuvõime on langenud.

Toidumürgistuse ehk intoksikatsiooni puhul bakterid paljunevad toidus ja produtseerivad seal toksiini. Kui sellist toitu on söödud, siis just selles olnud toksiinid (mitte niivõrd bakterid) põhjustavad haiguse.

Toidumürgistuse peiteperiood on lühike (minimaalselt ainult paar tundi), sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Toidunakkuste peiteperiood on pikem (vähemalt 6-8 tundi kuni mõni päev), sest bakterite paljunemiseks peensooles kulub aega.

Mitteinvasiivne vorm – bakterid kinnituvad soole sisepinnale ja paljunevad seal. Nad võivad produtseerida enterotoksiini. Soole epiteeli absorptsioonivõime langeb, suureneb vedeliku ja elektrolüütide sekretsioon soolde. Tekib äge kõhulahtisus rohke vesise väljaheitega (koolera, E. coli infektsioon).

Invasiivne vorm – bakterid tungivad soole seina rakkudesse. Mõned läbivad limaskesta, põhjustades põletikku, haavandeid või mädanikku sooles. Väljaheites on verd, mäda ja rohkelt lima. Mõnikord ei piirdu bakterite invasioon soolega, vaid nad jõuavad teistesse organitesse ja annavad kõhulahtisuse asemel hoopis erinevaid sümptomeid.
Et, Teil ei tekiks kumbki neist versioonidest, siis söögem ikka värsket ja eelistagem kodumaist, vähemalt niikaua, kui on, mida eelistada!


/Teele Tuul/