Müüdid ja tõde mahetoidust

Õigest toitumisest rääkides ülistatakse alati mahetoidu häid omadusi. Kindlasti oled supermarketis imestanud, kas need omadused on väärt ka seda krõbedat hinda, mis ökotoodete juures ilutseb. Järgnevalt toome sinuni seitse levinud eksiarvamust mahetoidu kohta. Otsusta ise, kas tervisliku toidu eest peab rohkem maksma!

Müüt: mahetoit maitseb paremini

Tegelikkus: maitse üle ei vaielda. Ometi näitavad mitmed uuringud, et ökoloogiliselt puhta toidu ja tavatoodete maitseomadused oluliselt ei erine. Kui soovid parimate maitseomadustega toitu, peaksid tähelepanu pöörama kohalikule toodangule. Värskem kaup tähendab paremat maitset. Mida kaugemal toitu kasvatatakse, seda kauem on see enne ostjani jõudmist seisnud.

Müüt: mahetoit tervisele kasulikum

Tegelikkus: ökoloogiliselt puhas toit tähendab, et seda on kasvatatud tehislike putuka- ja umbrohutõrjemürkideta. Kõlab ju hästi? Võib-olla siiski mitte, sest ilma tehislike abivahenditeta ei hoia miski kahjureid ega umbrohtu eemal. Seetõttu peab taim enda kaitsmiseks ise rohkem toksiine tootma. Pealegi on oht, et sõnnikuga väetamine võib põhjustada ohtlike bakterite, näiteks kolibakteri levikut. 

Müüt: orgaanilist toitu ei pea nii hoolikalt pesema

Tegelikkus: tundub ju loogiline, et kui mahetoit ei sisalda tehislike tõrjevahendeid, ei pea seda nii hoolikalt pesema. Tegelikkus on aga vastupidine. Kunstlike kaitsevahenditeta on mahetoit igasugustele bakteritele hoopis vastuvõtlikum. Lisaks on see kaitsetu pisikute ees, mis on heitveest pinnasesse imendunud. Seepärast on väga tähtis põhjalikult puhastada jooksva vee all kõik puu- ja juurviljad. Pesta tuleks ka neid vilju, mille koor pole söödav, sest noaga lõigates satuvad pisikud ikka viljaliha peale.

Müüt: orgaanilised maiustused on tervislikumad

Tegelikkus: orgaaniline suhkur jääb siiski suhkruks ja mahešokolaad šokolaadiks. See, et neid nimetatakse orgaaniliseks, ei tähenda, et neis oleks vähem süsivesikuid. Kui magusaisu peale tuleb, on kõige tervislikum sellest jagu saada värske puuviljaga.

Müüt: mahetoit on toitainerikkam

Tegelikkus: uurimused väidavad, et see pole tõsi. Pole leitud märkimisväärset vahet orgaaniliselt toodetud toidu ja tavatoidu vahel. Mahetoidus on nii vähesel määral rohkem C-vitamiini, antioksüdante ja mineraale, et toitainerikkusest rääkides pole see mainimist väärt. Kõige rohkem kasulikke aineid saab värsketest viljadest, olgu need siis ökotooted või mitte.

Müüt: ökotoodang on keskkonnale parem

Tegelikkus: ökotoidu kasvatamise jaoks on vaja tunduvalt rohkem põllupinda. Näiteks vajavad ökotomatid kümme korda rohkem ruumi ja kaks korda rohkem energiat kui nende tavapärastel meetoditel kasvatatud sugulased. Samuti toodab ühe ökokana kasvatamine 6,7 kg süsihappegaasi. Tavalise kana kasvatus toodab aga 4,6 kg. Selle põhjuseks on muidugi asjaolu, et ökokanal lastakse kauem elada.

Müüt: mahetoit on kalorivaesem

Tegelikkus: teadlased kinnitavad, et inimesed peavad orgaanilist toitu tavaliste meetoditega kasvatatud toidust kalorivaesemaks. Tegelikult ei mõjuta kasvatamismeetod kuidagi toiduaine energiasisaldust. Orgaanilises juustus ja tavalises juustus on sama palju kaloreid. 

Mahetoidu head küljed

Paremad tingimused: mahetoodang tuleb peamiselt väikeettevõtjatelt, kes kohtlevad oma loomi paremini. Sageli on väikefarmide lehmadel ja põrsastel rohkem eluruumi.

Puudub hullulehmatõve oht: ökotaludes ei ole söödas loomseid kõrvalsaadusi, mis on hullulehmatõve peamised põhjustajad.

Vähem tehislikke tõrjevahendeid: teadlased soovitavad teatud viljade puhul, mis on õhukese või üldse ilma kooreta, eelistada mahetoodangut. Need viljad on virsikud, õunad, kirsid, nektariinid, maasikad, pirnid, viinamarjad, kartulid, paprika, seller, spinat ja salat.

Ajakirjast Buduaar Shopping