Nätsu närimine on tervisele ohtlik?

Ilmselt on kõik kuulnud, et nätsu närimine pärast igat söögikorda on vajalik ning suu hügieeni juures tähtis. Isegi laste seas on närimiskumm väga populaarne. Kuid võibolla peaksime me natuke rohkem uurima, millest nätsud õigupoolest tehtu on!

MILLEST SEE KOOSNEB?

Põhilised komponendid on sünteetilised plastid-polümeerid, erinevad suhkrud ja suhkruasendajad ning maitse- ja lisaained. Lastele mõeldud mullinätsud sisaldavad lisaks veel ka hulgaliselt sünteetilisi toiduvärve.

Närimiskummi koostisesse kuuluvad muu hulgas näiteks polüvinüül atsetaat (PVA ehk puiduliim), glütseroolester (tugev allergeen, mida kasutatakse kiiresti kuivavate värvide tööstuses), stüreen-butadieen (plast, mida kasutab autokummitööstus) ja talk. Kas nende ainete närimine on turvaline? Kuigi nätsu ei neelata enamasti alla, imendub suu limaskesta kaudu siiski neid mürgiseid aineid ka kehasse.

Seoses väikese kehakaaluga on lapsed palju vastuvõtlikumad ka pisikestele mürkainete kogustele, neil toimub täiskasvanutega võrreldes kiirem ja ulatuslikum mürkide bioakumulatsioon kehas.

Põhilised sünteetilised magustajad nätsudes on aspartaam, atsesulfaamkaalium, ja sukraloos. Aspartaami seostatakse rohkem kui 70 erineva  terviseprobleemiga alates allergiast ja migreenist kuni krambihoogudeni välja. 

MIS TOIMUB, KUI NÄRIME NÄTSU?

Iga kord, kui sa nätsu närid, hakkab erituv sülg andma maole märku, et kohe saab süüa ning kõik seedesüsteemiorganid valmistuvad söögi seedimiseks. Magu hakkab eritama maohapet, mis viib pikemas plaanis mao ülehappesuse probleemideni. Samuti halvendab see toidust vajalike toitainete kätte saamist.

Kui sa aga soovid siiski närimiskummi närida, siis vali ksülitooli ehk looduslikku suhkrut sisaldav näts. Ka Eesti hambaarstide liit soovitab just ksülitooli sisaldavaid närimiskumme. 

Buduaar