Paast – tee ilu ja terviseni

Kirikukalendri ja Eesti rahvakalendri järgi algab peale vastlapäeva paastuaeg. Paast võib tuua leevendust mitmetele haigustele. Loobu mingiks ajavahemikuks millestki, mida väga ihaldad, ning sa märkad, kuidas mõne aja möödudes ihad kaovad ja su meel muuutub rahulikumaks, tervis ja enesetunne paremaks.

Paastumine on vanim ja efektiivseim moodus organismi parandamiseks, seda on läbi aegade vägagi edukalt praktiseeritud ja kasutatakse tänapäevalgi paljudes uskudes, üha enam ka meditsiinis. Inimorganism suudab ise end terveks ravida, kui talle selleks vaid võimalus anda. 

Kuna enamike haiguste põhjuseks on organismi kogunenud mürgid ja jääkained, tuleb haigusest vabanemiseks need kõrvaldada. Selleks aga ongi parim moodus paastumine, mis pole midagi muud kui puhastumisprotsess. Ükski haigust põdev metsloom ei vaata toidu poolegi ja ka inimesel kaob söögiisu, kui ta end haigena tunneb. Nii annab organism meile märku, et me ei koormaks teda söögiga, sest ta vajab enda ravimiseks puhkust ja võimalust kogunenud mürgid väljutada. Nii kui me lõpetame toitumise, hakkab meie keha eritama sinna kogunenud mürke. Selle protsessi üheks parimaks tõestuseks saame vaadata hommikul peale ärkamist oma keelt, öine uni on meie ööpäevas ainuke aeg, mil organism vähegi puhkust saab. 

Paastumise ajal anname oma kehale ka võimaluse kudesid taastada, mida igapäevane elu ja toitumine aktiivselt hävitavad.

Kindlasti ei tohiks paastuma hakata end selleks nii kehaliselt kui vaimselt ettevalmistamata. Enne paastu tuleb sooled puhastada, et paastu ajal ei hakkaks sooltes olevad jäägid gaase tekitama ega verre imenduma, tekitades seeläbi halba enesetunnet või muid hädasid. Paastuda tuleb vabatahtlikult ja inimene peab teadma, miks ta seda teeb. Seejärel tuleks valida endale sobiv paastuvorm ning alustada lühikeste perioodidega. Soovitatav on, et paast ei kestaks kauem kui 7 päeva.

Enne paastumist:

2-4 päeva enne paastumist tuleks:

- loobuda lihatoidust, suhkru- ja jahutoodetest ning jääda taimetoidule/püreesuppidele,

- juua virsiku-, ploomi-, porgandi- või muud mahla kaks liitrit päevas.

Soolestiku ümberhäälestamiseks on kõige parem süüa viimasena puuvilja, näiteks üks õun. Enne paastumist võib süüa ka riivitud porgandit, millele on lisatud lusikatäis toiduõli.

Paastu lõpetamine

See on protseduuri väga oluline osa. Kui paast on kestnud 24 või 36 tundi, võiks esimesel söögikorral olla laual aedviljasalat, lahja puder või aedviljasupp.

Esimesel paastujärgsel päeval tuleb hoiduda loomsetest valkudest ja rasvu sisaldavatest toiduainetest (piim, juust, muna, või, koor, liha, kala). Teisel päeval on juba lubatud süüa piimavalke sisaldavaid toite (kodujuust, jogurt jms) ja kolmandal tavalist toitu. Paastu kasuteguri suurendamiseks peaks edaspidi alustama iga toidukorda mõne aed- või juurviljasalatiga.

Erinevaid paastuvorme

Hommikune paast

Hommikuse paastu mõte on teha öine puhkus keha (seedeelundite) jaoks võimalikult pikaks, jättes täielikult ära hommikusöögi. Nii saab organism kauem seedimisest puhata ja seeläbi end efektiivsemalt taastada ja mürkidest puhastada.

Professor Arnold Ehret kirjeldab oma raamatus "Paastumise abil haigustest vabaks" hommikust paastu kui moodust vabaneda sadadest haigustest. Esialgu soovitab ta siiski hommikuti juua oma tavapärast jooki, kuid päevast söömist alustada alles lõunast. Esimestel päevadel võivad hommikuti palju sööma harjunud inimestel tekkida mõningad nõrgad vaevused nagu peavalu, kuid seejärel paraneb enesetunne oluliselt. Töö hakkab jõudsamalt edenema ja ka lõunasöök maitseb parem kui eales varem. Sama efekti kui öine paast annab ka see, kui inimene õhtul peale kuut enam ei söö. Mida pikem on aeg, mil organism ei pea toitu seedima, seda kauem saab organism aega taastumiseks.

Mahlapaast

Mahlapaastu peetakse üheks efektiivsemaks ja turvalisemaks paastuvormidest, sest siis saab keha paastumise ajal ka eluks vajalikke toitaineid. Lisaks aitavad puuvilja ja köögiviljamahlad kehast mürke välja viia, mis on paastu ajal väga oluline. Muidugi peavad paastumiseks kasutatavad mahlad olema täiesti värskelt pressitud ja ilma igasuguste lisaaineteta. Mahlasid võib ka veega lahjendada. Puuvilja- ja köögiviljamahlade vahe on see, et puuviljamahla puhul imenduvad eritunud mürgid kiiresti verre, mistõttu võib paastuja end mõnda aega tunda halvasti või uimasena. Köögiviljamahlade kasutamine on turvalisem, sest nende puhul väljuvad mürgid kehast pehmelt läbi seedeelundkonna.

Veepaast

Kuna veepaast on paastuvormidest kõige ekstreemsem, soovitatakse seda teha üksnes arstliku järelvalve all või juba kogenud paastujatel, kuid üks veepäev ei tohiks ühelegi noorele ja tervele inimesele halba teha. Veepaastu puhul võiks kindlasti juua puhast, gaasideta pudelivett. Veepaast puhastab keha mürkidest kiiresti, kuid vajab ka väga korralikku ettevalmistust. Veepaastule võiks eelneda mõne päevane mahlapaast, mis puhastab organismi suurematest jääkidest ja valmistab sind ette kiireks puhastuseks.

Vee ja mahlapaastu vaheldumist peetakse üheks tõhusaimaks mooduseks organismi puhastamisel.

Allikas: Internet, tarbija.24.ee; tervislik.mutuka.org

Triin Tisler