Reklaam sulgub sekundi pärast

Paastuga terveks ja saledaks?

Suve saabudes tulevad kapist välja lisaks lühikestele seelikutele ka kõikvõimalikud dieedid. Praeguseks hetkeks on kevadine dieedipidamine aidanud loodetavasti paljudel tüütutest lisakilodest vabaneda. Paraku on lisaks õnnelikele dieedimaratoni lõpetajatele  kuskil kindlasti ka hulganisti neid, kelle parimad kavatsused nurja läksid ja kiiresti kaotatud lisakilod juba vargsi tagasi hiilivad.

Suve saabudes tulevad kapist välja lisaks lühikestele seelikutele ka kõikvõimalikud dieedid. Praeguseks hetkeks on kevadine dieedipidamine aidanud loodetavasti paljudel tüütutest lisakilodest vabaneda.

Paraku on lisaks õnnelikele dieedimaratoni lõpetajatele kuskil kindlasti ka hulganisti neid, kelle parimad kavatsused nurja läksid ja kiiresti kaotatud lisakilod juba vargsi tagasi hiilivad. Kahtlemata oleneb edukus sellest, kui ekstreemselt ja lühiajaliselt oma söömist piirata - adekvaatne dieeditamine võib olla igati tervislik ettevõtmine.  Kuid selge on ka see, et range dieediga organismi kurnamine lõppeb halvasti. Mõjub kurnavalt tervisele ja lühikese aja jooksul kaotatud kilod tulevad kahekordse kiirusega tagasi. Looduslike meetodite pooldajad soovitavad radikaalse toidusedeli asemel pidada hoopis paastupäevi.

Paastu peamiseks eesmärgiks on liigse kehakaalu hülgamise asemel tegelikult hoopis organismi puhastamine ja vastupanuvõime tõstmine. Kasututest jääkainetest vabanemine annab kehale jõudu võidelda viiruste ja haigustekitajatega ning loob puhta ja uuestisündinud tunde. Mida pikaajalisem paast, seda kauakestvamad on ka positiivsed tagajärjed. Üldjuhul on paastukuuri pikkuseks kuni nädal, kuid spetsiaalsetes paastulaagrites ja raviasutustes võib selle kestus arsti järelvalve all olla kuni kuu aega.


Ilma arsti ettekirjutuse ja jälgimiseta, kodustes tingimustes, võib paastu pidada kuni kolm päeva. Enim soovitavad arstid pikaajaliste nälgimisperioodide asemel siiski ühepäevast paastu. Soovitavalt igal nädalal samal päeval. Ka ühepäevane õigesti läbiviidud paast jätab organismi tervendava jälje. Ja nii kuis on palju erinevaid inimesi, on ka mitmeid erinevaid paastumise viise.


Nullpaastu puhul kaloreid ei tarbita. Sellisel puhul juuakse üksnes vähese mulliga mineraalvett ja suhkruta taimeteed. Parim taimetee sünnib rohtudest, mis on korjatud oma kodu lähedalt puhtast loodusest, mitte pärineda mõnest välismaisest teepakist, kus kasulike ainete hulk oluliselt kahanenud. Vesi ja taimetee kiirendavad ainevahetust ja aitavad laguained kiiremini kehast välja toimetada, mis ongi paastumise peamine eesmärk. Kuna paastukuuriga kaasneb pahatihti kõhukinnisus, soovitatakse soole tühjendamiseks nõrgatoimelisi lahtisteid, mis on kättesaadavad apteegis. Sel moel puhastub organism kiiremini ning ka tulemus on pikaajalisem. Nullpaastu puhul on kahtlemata kasulik oma plaanist perearstile teada anda ja uurida, ega füüsiline seisund, tarbitavad ravimid ja muu meditsiiniline info iseseisvat paastumist tervisele ohtlikuks ei muuda.


Mahlapaastu puhul saab paastuja joogist vähesel määral kaloreid ja sellevõrra on tal kuuri käigus enam energiat kui nullpaastu pidajal. Kõlblikud pole küll kõik mahlad — juurviljadest värskelt pressitud jookidel on poelettidel olevate kontsentraatide ees märgatav eelis. Juua tuleb mõõdukates kogustes ja kindlatel kellaaegadel. Segades erinevaid mahlu omavahel, saab katsetada erinevaid maitseid ja muuta paastu mitmekülgsemaks ja talutavamaks.


Enne paastu soovitatakse pidada paar-kolm paastukuuriks ettevalmistavat päeva. See tähendab nii vaimset valmispanekut järgnevaiks päevadeks kui ka tähelepanelikku toitumist. Enne paastu pole soovitav organismi enam väga rasvase ja valgurikka toiduga kurnata, soovitatakse süüa vähe ja süsivesikurikast toitu.


Väga oluline on ka toidusedeli planeerimine paastu JÄREL. Niisama mitu päeva kui on paastu peetud, tuleb pidada paastujärgseid päevi. Esimesel päeval tohib süüa üksnes väga neutraalset toitu, näiteks hautatud juurvilja või lahjat rasva ja lihavaba suppi. Teisel päeval on lubatud kergemad valgutoidud ning alles kolm päeva peale paastu võib hakata oma toidusedelisse paigutama “tavalisi” toite. Loomulikult kehtib siin põhimõte, et mida tasakaalustatumalt paastupäevade vahel toitutakse, seda enam on neist tervisele kasu.
Pikaajalisemat paastu peetakse traditsiooniliselt kevadel ja sügisel ning see nõuab tugevat enesedistsipliini ning järjekindlust. Üle kolme päeva pikkust toidust loobumise perioodi pole põhjust ilma arsti soovituse ja järelevalveta ette võtta. Iganädalane veepäev võib seevastu abiks olla mitmete tervishädade puhul. Kel iseloomu ja tahtmist, proovigu järele!


Buduaari arhiiv
Kairi Look
füsioteraapia ja liikumisteaduste magistrant
Vrije Universiteit Amsterdam