Täisväärtusliku elu ja tervete laste salakomponent – foolhape

{:284092 width=120 height=90 align=right}Avastasin üllatusega, et paljud pole kuulnudki, mis on foolhape ning milleks see vajalik on. Eriti üllatav on, et last planeerivad noored mõtlevad küll tihtipeale majanduslikule ja sotsiaalsele valmisolekule, kuid loote arenguks vajalike varude täiendamisele oma organismis mõeldakse alles siis, kui juba rasedus käes ja meedik soovitab rasedatele mõeldud kompleksvitamiine tarvitama hakata.

Veronika Raudsepp Linnupuu
veronika@buduaar.ee


{:284092 width=120 height=90 align=right}Avastasin üllatusega, et paljud pole kuulnudki, mis on foolhape ning milleks see vajalik on. Eriti üllatav on, et last planeerivad noored mõtlevad küll tihtipeale majanduslikule ja sotsiaalsele valmisolekule, kuid loote arenguks vajalike varude täiendamisele oma organismis mõeldakse alles siis, kui juba rasedus käes ja meedik soovitab rasedatele mõeldud kompleksvitamiine tarvitama hakata.

Viimased uuringud on kinnitanud, et foolhappel on väga suur roll meie organismi talitluses ning eriti tähtis on ta lapse normaalses arengus nii looteperioodil kui ka pärast sünnitust.

Foolhape kuulub B-vitamiinide rühma. Seda on vähesel hulgal paljudes taimsetes ja loomsetes toiduainetes. Taimsetest on foolhapperikkamad roheliste köögiviljade, eriti peterselli, aga ka spinati, lehtsalati jt. lehed. Puuviljades ja marjades on foolhapet suhteliselt vähe, kõige enam leidub seda mustsõstardes. Loomsetest toiduainetest on foolhappe sisalduse poolest kõige rikkam vasikamaks (40-160 mikrogrammi 100 g kohta). Nimetamisväärses koguses on foolhapet ka neerudes, vähem muudes loomsetes saadustes. Piima- ja kalatoodetes on seda vähe. Meie igapäevases toidus on oluliseks foolhappe allikaks leib – 20-30 mikrogrammi 100 grammi kohta. Väga palju sisaldab foolhapet pärm (1400-1500 mikrogrammi/100 g-s), mis vitamiinivaeguse korral on kõige kättesaadavam ja kiirem abivahend organismi vajaduste rahuldamiseks.

Foolhape on väga kergesti lagunev vitamiin, mis hävib kiiresti kuumutamisel. Näiteks aedviljade keetmisel säilib ainult 10-30% vitamiinist. Lihatoitude küpsetamisel hävib foolhape pea täielikult. Vanasti, kui söödi rohkem toorest ning söögiks tarvitati ka taimelehti, oli foolhappe saadavus loomulikul teel – söömisega – tagatud. Muutunud toitumisharjumuste ja toiduvalmistamisvõtete tõttu võib nüüdisajal selle lihtsa ühendi vajaliku igapäevase koguse saamiseks toidulisandite poole pöörduda, kuid normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul kõnealust vitamiini vaegust üldiselt ei esine.

Foolhappe ööpäevane vajadus on täiskasvanud inimesel 200-400 grammi. See sõltub suurel määral organismi individuaalsest ainevahetusest. Vitamiinivajadus tõuseb tunduvalt raseduse ajal (600-800 mikrogrammi päevas), samuti last rinnaga toitvatel emadel (600 mikrogrammi päevas). Kilpnäärme ületalitluse ja paljude muude haigusseisundite korral suureneb foolhappe vajadus samuti. Ka stressi puhul on organismi foolhappe tarbimine tavalisest märgatavalt suurem. Toksilist toimet selle vitamiini ülekülluse korral ei ole täheldatud.

Defitsiit kujuneb aga alkoholismi ja alatoitluse korral, samuti fenobarbitaali, suukaudsete rasestumisvastaste vahendite, sulfanüülamiidpreparaatide, krambivastaste ravimite ning leukeemiaravimi (metotreksaadi) tarvitamisel. Foolhappe vaegust on täheldatud ka pikaajalise epilepsiaravimite võtmise korral. Mõningane puudus võib tekkida ka rasedatel ja rinnaga toitvatel imetavatel naistel, sest foolhappe vajadus on siis suurenenud. Foolhappedefitsiit raseduse esimese 12 nädala jooksul võib põhjustada lootel selgroolõhe teket ja häireid suulae kujunemises.

Foolhape vajalikkus:
• bioloogiline tähtsus sarnaneb vitamiinile B12,
• vajalik DNA ning RNA sünteesil, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmisel, oluline punaste vereliblede moodustamiseks, abistab aminohapete ainevahetuses;
• vajalik aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks ja aitab säilitada mälu käepärasust;
• suurendab söögiisu ja stimuleerib soolhappe tootmist, mis aitab vältida soolestiku parasiite ja toidumürgitust;
• vähendab vere kolesterooli sisaldust;
• aitab kaasa maksa tööle;
• osaleb süsinikuühendite ainevahetuses;
• Itaalia Sacro Cuore katoliikliku ülikooli teadurite kinnitusel näib foolhape vähendavat kõrivähile eelnevate kõrikahjustuste ulatust ning neid isegi ennetavat. Selliseid kahjustusi tekib eriti palju suitsetajatel ning seega võiks foolhape neil kõrivähi teket ennetada. Samas hoiatavad eksperdid, et foolhappe ehk vitamiini B9 suured doosid võivad juba tekkinud vähi rakkude vohamist veelgi kiirendada, mis muudab kiiresti hullemaks nende inimese tervisliku olukorra, kes ei tea veel, et on vähkkasvajasse haigestunud.

Foolhappe puudusel muutub inimene kergesti ärritunuks, tekivad märgatavad mäluhäired ja vaimne loidus, kasvupeetus, kaasnevad ka seedetrakti limaskestade põletikud – stomatiit, gastriit, soolepõletik, harvem suunurkade haavandid ja keelepõletik.

{:284097 width=120 height=92 align=left}Foolhappe defitsiit esineb muide sageli eakatel inimestel. Selle peamiseks põhjuseks on toitainete imendumise vähenemine soole limaskestast, mis on üks vananemisprotsesside avaldusi. Ka juuste kasvu aeglustumise ja nende halliks mineku üheks põhjuseks peetakse organismi mitteküllaldast varustatust foolhappega.

Foolhappe tähtsus kasvavale organismile on väga suur. Juba raseduse algusest peale vajab seda loode oma arenguks ja kasvuks. Foolhapet nagu kõiki teisigi vitamiine ja vajalikke toitaineid ning ühendeid peab ta küllaldaselt saama ema verest. Seetõttu ongi kogu raseduse vältel last ootava naise foolhappevajadus tõusnud umbes kaks korda. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil kannatab 1/3 kuni 1/2 rasedatest kolmel viimasel raseduskuul foolhappe defitsiidi all. Sellega kaasneb sageli ka rauapuudus. Foolhappe vaegus rasedal võib põhjustada raseduse katkemist ja enneaegset sünnitust, rasedustoksikoose, verejookse, aneemiat nii emal kui lapsel. Lootel võivad tekkida ajukahjustused, suulaelõhed ja muud arengudefektid. Lapse aeglane areng ja hiljem madal õppimisvõime ning muud ealised arenguhäired saavad mõnigi kord alguse toitainetevaesest üsasisesest perioodist. Seepärast tuleks nii rasedatel kui rinnaga toitvatel emadel tingimata kindlustada oma toidus tunduvalt kõrgem foolhappe sisaldus.

Huvitav on teada, et foolhappe lisamine toidule võib soodustada kaksikute sündi kunstlikul viljastumisel.

Foolhappe preparaate nii profülaktiliseks kui ravi otstarbeks on apteekides saadaval mitmesuguste nimetuste all – folatsiin, foolhape, folatsiid jne., samuti kombinatsioonis teiste vitamiinide ja mineraalainetega. Lisaks väga kiirele lagunemisele kõrge temperatuuri toimel on foolhape ka valgusetundlik. Seetõttu tuleb foolhappepreparaate hoida valguse eest varjatult jahedas ruumis.