Tassike teed?

Kuigi lund ja külmakraade on õues kasinavõitu, võiks mõnel jahedamal talveõhtul siiski end sooja teega kosutada. Teada ju on, et tee toob tervise ja energia. Teemaailm on tegelikult palju põnevam ja keerulisem kui esmapilgul tunduda võib. Selles põimuvad sügavad traditsioonid, sajanditevanused legendid ning keerukas valmistamisprotsess.

Ühe legendi kohaselt hakanud Hiina imperaatori teenrid valitsejale ja tema õukonnale joomiseks vett keetma. Õnnetul kombel kukkusid aga kõrvalolevalt põõsalt kuivanud lehed vette ning värvisid selle pruuniks. Valitseja oli uuest vedelikust ja selle maitsest aga äärmiselt huvitatud; peale vee maitsemist leidis ta selle üpris värsendava olevat. Nagu paljude legendide puhul, võis ka tee sünd just nii juhuslik olla.

Ligi 5000 aasta jooksul on tee oma kodumaalt Hiinast rännanud üle terve maailma, luues mitmeid traditsioone, mida järgitakse ning austatakse veel tänapäevalgi. Tuntuim on kindlasti kella viie tee Inglismaal, mille algatas Bedfordi printsess Anna enda ja oma sõprade lõbuks. Peadselt muutus komme populaarseks kogu riigis, nii aadlike kui tavakodanike hulgas.

Teine märkimisväärne teekummardajate maa on kindlasti Jaapan. Teejoomisest on tehtud kindlate reeglitega piinlikult täpsustnõudev tseremoonia , mille läbiviimiseks läks vaja tervelt 24 eset, korralik tseremoonia läbiviimine võib kesta ligi 4 tundi! Huvitavaks faktiks on see, et meil laialt levinud teekotikeste leiutajateks on aga hoopis ameeriklased, samuti olid nemad need, kes tegid algust jäätee joomisega.

Meil tuntuimad teed on kindlasti must ja roheline, lisanudnud on ka valge ja punane tee. Iseenesest on tegemist ühe ja sama taimega, erinev on vaid teelehtede edasine töötlemisprotsess. Musta tee puhul, mis sisaldab enim kofeiini, on lehti enne kuumutamist ja kuivatamist ka kääritatud. Aasias enimarmastatud rohelist teed lihtsalt aututatakse ja kuivatatakse. Peale kuivatamisi keeratakse teelehed rulli vaskrootorite abil ning pannakse 5 cm paksuste kihtidena kastidesse 24 kraadi juurde, kus need 6 tunni jooksul omandavad teele iseloomuliku lõhna ja maitse. Märkimisväärne on see, et kõik teelehed korjatakse käsitsi, mis teeb sellest mahuka ja väsitava ettevõtmise. Suur korjamine läheb lahti kaks korda aastas – aprillis ja augustis.

Kui juba kodus läheb teevalmistamiseks, siis võiks meeles pidada lihtsat asjaolu, mille käigus muutub joogi toime: kui tee tõmbab vähemalt 3 minutit, siis on see ergutav jook. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv -ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile. Nii must kui roheline tee on mõlemad head oma antibakteriaalse toime poolest, mis aitavad leevendada ka kaariese -ja igemeprobleeme.
Kuuma jooki võib nautida vastavalt maitsele – kes kaloreid ei pelga siis suhkruga, lusikatäie tervisliku meega või isegi piimaga, just nagu Indias. Teadlased usuvad siiski, et rohelisele teele piima lisades kaotab see suure osa oma tervislikest omadustest, antioksüdantidest, mis kaitseb rakke meie kehas. Teed oma naturaalsel kujul juues võib aga olla kindel selle ehedas ja puhtas maitses.

Huvitavate teede hulgas võiks ära mainida Kuma Saza ehk bambuslehe tee, mis ei ole küll nn. „päris” tee. ( tee pärineb siiski vaid teepõõsa lehtedest aga meie mõistes võiks tee olla ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees tehtud jook). See on hea tee neile, kel on seedeprobleemid või neile, kes joovad palju alkoholi ja tahavad puhastada oma maksa. Maitselt meenutab see rohelist teed aga on veidi pehmema maitsega. Mitmekordselt oma kasulikkust tõestanud iidne jook võiks saada uueks sõbraks ka näiteks paadunud kohvijoojale. Aeg- ajalt võiks oma joogikaarti värskendada, miks siis mitte mõne põneva teesegu näol. Millist teed armastad sina - kas kiirelt valmivat kotiteed või hoopis kodukootud vanaema vaarikavarre teed ?

/Teks: Birgit Serbin/