Internet on ikka nii hea

Kui paljud praegust kirjutist lugevaid inimesi võivad käe südamele panna, ning väita, et Internet ei ole nende igapäevane kaaslane ning nad suudavad elada nädalaid ja aastaid ilma arvutite ja kiire andmesideta? Kuidas üldse elada ilma selle geniaalse leiutiseta?  Mina ei kujuta oma elu ilma arvuti ja sellega seonduvate võimalusteta enam üldse ettegi. Kuid veel kümmekond aastat tagasi oli kodune arvutikasutus vaid rikaste pärusmaa ning arvutialane põhitõdede tutvustamine algas ka alles gümnaasiumis. Vähemalt minu koolis. Oma praegust elukorraldust vaadates tundub selline arvutivaba elu täiesti ebareaalne – arvuti on olemas tööl, kodus, sõpradel külas ja autoski.

Toona juhtus veel üsna tihti, et avastasin oma postkastis, selles kandilises ja rohelises, udupeenete ja läikivate reklaamlipikute asemel isegi käsitsi kirjutatud kirju ja postkaarte. Nüüd käib praktiliselt kõik ikka elektroonilisi kanaleid pidi – arved, kirjad, asjaajamine, töötamine, õppimine ja isegi igapäevane inimlik suhtlemine kaugemal viibivate sugulaste ja tuttavatega.

Lastega kodus olles on Internet täiesti asendamatu abimees vahel ilma tõttu koju aheldatud pererutiinist välja murdmiseks ning aja lainel püsimiseks. Lapsel ilmneb ootamatu lööve – logi arvutisse ja küsi nõu teistelt emadelt erinevatest perefoorumitest või kindlama diagnoosi saamiseks külasta www.arst.ee-d. Soovid uurida mõne firma, inimese või koolitaja tausta – jällegi on kõik kodulehekülgedel olemas. Ka muude argimurede jaoks lahendusi ja teavet otsides on hea võimalus küsida nõu või viiteid allikmaterjalideni teistelt omasugustelt trehvates neid jällegi oma lemmikfoorumis. Kindlama tutvusringkonnaga aitab rääkida, kirjutada ja pilti edastada MSN Messenger ja Skype. Mööblit, ehitusmaterjali, fotosid ja isegi toitu saab kiiresti e-poest tellida lausa järgmiseks päevaks endale koduukse taha. Kindlustused, peretoetuste ja vanemapalkade taotlused saab kenasti X-tees või näiteks E-Kindlustusmaakleris ära vormistada. Mõnest kohast saab suure huvi korral otse levitajalt tellida endale koju raamatuid, filme ja muusikat, mis pole veel kohalikku kinno, raamatu- või  plaadipoodi jõudnud. Ma tunneks ennast väga ahistatuna, kui mul poleks igapäevast Interneti kasutamise võimalust.

Hetkel käesolevat lugu kirjutades olen kohas, kus mind ümbritseb vähemalt neli Wifi-leviala, kuid kahjuks (minu  vaatevinklist vaadates muidugi) on nad kõik parooliga kaitstud. On tunne nagu lastel poes – kommid ja nänn on käeulatuses, kuid arusaamatul põhjusel endale võtta ei tohi. Loomulikult mõistan ma vajadust oma leviala turvata – mul endal kodus on see samuti paroolidega kaitstud, kuid nii väga tahaks oma elektroonilisse kirjakasti kiigata ning midagi toredat lugeda. Sellised hetked, mil harjumuspärane abivahendi kasutamine on piiratud või puudub, mõistan, et olen harjutanud ennast iga väiksemagi küsimuse puhul koheselt kiiresti vastust saama, kuid tavalisest koduraamatukogust kõiki vastuseid leida on suhteliselt keeruline. Võib olla on tegu professionaalse kretinismiga, kuid uskumatult raske on olla teadmisega, et mul on probleem ja kõik need suurepärased on-line andmebaasid ja  inforohked koduleheküljed pole minu jaoks mõneks ajaks saadaval.

Jah, see on siiras imetlus, mis mind valdab, kui ma mõtlen Internetile ja selle võimalustele – neid on lõputu hulk, ja see on tore. Siiski nõuab üha suurenev infotulv meie ümber teatud infootsingu oskust ning tarkust leida just see kõige relevantsem. Kõik, mis Internet`i on üles pandud pole puhas kuld ning usaldusväärseid allikaid leiab mõne teema kohta vaid ühe. Heaks nipiks, kuidas näiteks teaduslikema küsimuste puhul ära tunda see usaldusväärseim, on vaadata, kui paljud inimesed on seda teksti toimetanud. Alati tasub olla ettevaatlik kõiksuguste failide avamisega, oma isiklike andmete edastamisega ning juhuslike vestluskaaslasi ei tasu liialt usaldada. Seni, kui need nüansid on selged, ei tohiks Internetist rohkem pahandusi tulla kui vaid elukaaslase etteheitev pilk ennast sellese keskkonda liiga kauaks ja pühendunult unustades.

Veronika Raudsepp Linnupuu
[email protected]