Pühapäevased mõtted

Enam ei söö päevad, vaid hoopis nädalad, mis lihtsalt neelavad aega märkamatult enda põhjatusse kõhtu. Jälle on nädal läbi. Kiirustad kuhugi ja tegeled oma tavapäraste toimetustega – aeg lihtsalt kaob. Ühe hingetõmbega jõuad kuu lõppu ja algab kõik jälle otsast peale.

Enam ei söö päevad, vaid hoopis nädalad, mis lihtsalt neelavad aega märkamatult enda põhjatusse kõhtu. Jälle on nädal läbi. Kiirustad kuhugi ja tegeled oma tavapäraste toimetustega – aeg lihtsalt kaob. Ühe hingetõmbega jõuad kuu lõppu ja algab kõik jälle otsast peale.

Punane tuli ja mõne hetkega roheline – võimalikult kiiresti ületame tee. Kui keegi jalgu jääb, kirume mõttes ja möödume temast rutuga. Joostes jõuame ka bussile, mis oma uksi juba sulgemas.

Teekond viib meid sihikindlalt kohast A punkti B. Trajektoor on määratud ja kõige lühem. See on see, meie tänapäev – mida rohkem ma jõuan päeva, nädala või kuu jooksul ära teha, seda parem mulle ja teistele. 

Olen arvamusel, et asjade arv ei loe, vaid see, mis me nendest tegevustest saame, mis see meile annab. Tegevused peavad olema mõtestatud, mitte automatiseeritud ahelreaktsioonid, kus üks asi viib teiseni. Ka meie vaimu on vaja toita, et näha elu väärtuslikuna.

Vahel peata aeg ja vaata elu kõrvalt. Oled ehk täheldanud mõne oma sõbra juures lausa tegevusmaaniat, esimesele järgneb teine ja nii edasi. Aga võib- olla pole selle ohver ainult tema, vaid ka sina?

Aja väärtustamine ei tähenda ainult seda, et võimalikult väikese ajaühiku sees saaks tehtud võimalikult palju asju. Ka pingelisel ja kiirel perioodil võta iseendale aega. See on aeg, mis sulle suurema energialaengu süstib, et jätkata igapäevaste toimetustega. Võta päevas kasvõi 10 minutit ainult enda jaoks: ole vaikuses, vaata enda sisse, kuula, mis mõtted sulle pähe tulevad. Käi vahel ka teatris, kinos või mine jaluta lihtsalt looduses. Tee midagi sellist, mis pole tavaline ja mida sa tavaolukorras ette ei võtaks.

Lülita ennast välja argipäevast. Mõtle järele, kas su lähedased teavad, et nad on sulle kallid. Sa arvad, et nad teavad. Aga kas oled seda neile öelnud? Ainult tundest ei piisa, sõnadel on suurem jõud kui arvatagi oskad.

Ära jäta tähelepanuta ka komplimenti, mis sulle suunatud. Tavapärase „Ah, mis sa nüüd!” asemel võiksid öelda: „ Aitäh”.  Sest sinagi ei oota enda poolt tehtud komplimendile vastuseks midagi ebameeldivat. Võta kõik komplimendid vastu. Ütle ka ise inimestele komplimente.

Astu mõnikord ajarongi pealt maha ja vaata ringi. Vaata endasse – kas on mõni salasoov sinus kuskil peidus? Soov, mida tegelikult kergem oleks täita kui arvatagi oskad. Täida see soov ja loo uued, et saaksid jälle mõnel erilisel ajahetkel end leida ja avastada.

Kõigile
Maarit Kasemägi