Villu Parvet: elu peale raamatut Seks, Vein ja Kutsikad

Tegelikult poleks isegi osanud oodata, et nii hästi läheb. Selle eest muidugi SUUR TÄNU kõigile, kes raamatu ostsid, seda lugesid ja tagasisidet andsid. Samas juhtus pärast raamatu ilmumist mitmeid põnevaid ja naljakaid lugusid, millest mõned on järgnevalt ära toodud.

„Võta see raamat ja pane endale…“

Ühel täiesti süütul hommikupoolikul sain telefonikõne, mille sisu oli just täpselt selline.

Tundmatu helistaja karjus telefoni: „Kas sina oled Villu Parvet?!“ Seda ütles ta kusjuures ülivihaselt. Hakkasin mõttes läbi võtma põhjusi, miks mingi tüüp võiks mind vihata, siis aga taipasin, et neid on liiga palju. Pealegi ma ei teagi, kellega ma räägin. 

„Kuule, kes sa oled?“ küsisin kõigepealt. On küll vihane, aga las identifitseerib ennast.
„Timo,“ jätkas ta endiselt üliärritununa. Tundus, et mu küsimus andis ainult hoogu juurde. Seejärel tulistas ta välja oma sõnumi.
„Minu naine ostis su raamatu ja…,“ Timo juba röökis.
„… ja kui ta sai selle läbi, siis ta… läks minu juurest minema!“ Kogu ta jutt muutus aina vihasemaks. „Võta see raamat ja pane see endale pe**e!“ ütles ta viisakalt lõpetuseks ja katkestas ise kõne.

No eks siinkohal tuleb muidugi tervitada Timo naist, või siis eks-naist. Loodetavasti oli raamatust kasu. Tüüp muidugi ise jättis võrdlemisi agressiivse mulje, seega võib-olla oligi selline sündmuste käik kõigile lõppastmes parim. Igal juhul vähemalt ühe inimese elus toimus lugemise tulemusena mingi positiivne muutus. 

Mehed, kes on raamatu leidnud…

Väga südantsoojendav on muidugi kogeda ka seda, et osad mehed on raamatu leidnud ja annavad selle kohta tagasisidet. Näiteks on kaks noort meest, kellest üks on kusjuures päris tuntud paha poiss, andnud järgnevat tagasisidet.
„No see on muidugi lollus, et sa nii otse panid… Paljud naised lihtsalt hakkavad nüüd põdema ja ei anna ju kätte, kui ma räägin neid jutte, mis tavaliselt.“ Kommentaariks saan lisada, et sama sõnumit on erinevas vormis nii suhte-eelse aja kui suhtes toimuva osas välja öelnud ikka päris paljud mehed. 

Noor player aga jätkas: 

„Nüüd ma teen nii, et küsin naiselt kõigepealt, kas ta on raamatut lugenud… Kui ei ole, siis räägin nii, nagu enne. Kui on lugenud, hakkan rääkima stiilis, et minu käitumine võib jätta nüüd väga vale mulje, aga tegelikult on asjad hoopis teistmoodi…, no püüan ta ette maha rahustada, aga noh, nendega on ikkagi rohkem ajuk***i.“

Loo moraal on lihtne. Naisi, kes pole raamatut lugenud, on lihtsam ära rääkida. Seda, kusjuures, kinnitavad ka paljud naised. Kohati on mul endal ka päris kurb tunne, sest mitmed täiesti normaalsed kutid on öelnud, et peale raamatu lõpetamist võib naine muutuda isegi ebainimlikult kahtlustavaks. Ärge seda siis, palun, ikka tehke! 

Lisaks meenub mulle üks huvitav kommentaar noormehelt Viru Keskuses, kes ütles mulle sirgelt välja, et „sellest raamatust on jumala palju kasu olnud meestele lähenemisel… “. Alguses mõtlesin, et olen millestki aru saanud, siis vaatasin kutti terasemalt ja polnud mingit kahtlust – ta oli gei.

„Kuule, kutsikas… ei jookse ära…“

Eesti naised on mõistagi erinevad ja kohati pole nad üldsegi nii häbelikud, kui võiks arvata. Näiteks joosti mind rajalt maha mõni aeg tagasi Solarises, kui ma mööda eskalaatorit kõndisin, sest tahtsin kiiremini üles jõuda. 

Kaks 50+ tädi vaatasid mind ja naeratasid. See tekitas natuke kõhklusi, aga ma ei hakanud väga süvenema – kiire oli. Tegin paipoisi naeratust ja püüdsin neist mööda kõndida. Üks tädidest, kusjuures tal oli käes ka mingi kott, võttis mult konkreetselt kapuutsist kinni ja ütles: „Kuule, kutsikas, ei jookse ära!“

Hetkeks olin päris ehmunud ja peas hakkasid jälle läbi jooksma totrad küsimused: „Kas ta on kellegi ema, õde, sõbranna?“ Uhh! Aga tädid olid siiski õnneks lihtsalt raamatu ostnud ja tahtsid sinna sisse pühendust. Muidugi kirjutasin ära need asjad, mida nad soovisid. 

Siis nad avaldasid heameelt, et raamatus olevat mingi lõik stiilis „…vahel teevad 50+ naised noortele silmad ette…“. Ma isegi ei mäletanud täpselt, kus see oli, aga igal juhul tänasin neid. Kusjuures väga äge oli veel see, et üks tädi tegi mulle konkreetse põsemusi, millest jäi järgi mõnus huulepulgalärakas, mida ma kinos oma naisele lõpuks vist täielikult ära põhjendada ei suutnudki. Jutt energilistest 50+ eskalaatoritädidest ei tundunud talle eriti müüv.

Igal juhul jääb üle tänada ka veidi vanemaid pahasid tüdrukuid ning tõdeda, et naine võib käre ja tegija olla igas vanuses. 

Olen jätkuvalt väga tänulik kõigile lugejatele, kes on tagasisidet andnud, ja ka neile – ma julgen öelda – rohkem kui kümnele naisele minu minevikust, kes on öelnud, et „ma ei osta seda raamatut kunagi“ ja on lõpuks ikkagi ostnud. Aitäh! 

Villu

Rõõmusta jõuluajal oma sõbrannat ja osta raamat kingiks!  Müügil on kõikides suuremates raamatupoodides, samuti Statoilis, hind 14.90 eurot.

Loe lisaks siit