Reklaam sulgub sekundi pärast

Villu Parvet: 100% rohkem naist ehk millised on paksukeste võimalused modelliajastul mehele saada

Ega see ei määra midagi, et inimene paks on. Loevad sisemised väärtused, hea süda, teadmised, kogemused ja ... bullshit! Nii võiks alata mingi tore ümmargune lugu kategooriast „maailm on õiglane ja välimus ei määra mehelesaamise võimalusi“, tegelikkus on kahjuks karmim.

Ega see ei määra midagi, et inimene paks on. Loevad sisemised väärtused, hea süda, teadmised, kogemused ja ... bullshit! Nii võiks alata mingi tore ümmargune lugu kategooriast „maailm on õiglane ja välimus ei määra mehelesaamise võimalusi“, tegelikkus on kahjuks karmim.

 

Müüt õiglasest maailmast. Selleks et mõista, mis paljude paksude tüdrukutega juhtub, tasub korraks mõelda õiglusest siin maailmas. Paljud inimesed on justkui valinud usu sellesse, et maailm on oma põhiolemuselt õiglane. Et inimesed saavad enam-vähem ühepalju nii head kui halba ning kui on palju viltu vedanud ja kannatusi kogetud, siis saabub müstiline õnneaeg, mil kõik laheneb. Ei, see ei ole nii. Statistiliste faktide ja sotsiaalpsühholoogiliste uurimustega on tõestatud vastupidist. Mõnel inimesel ongi elu tunduvalt raskem ja nad kannatavad palju rohkem kui teised. Osal jälle lähebki paremini ja nad saavad elult väga palju rohkem väga palju vähema pingutusega.

Kõige traagilisem on see, kui inimene harjub mõttega, et tulenevalt tema senisest nutusevõitu elusaatusest peaks kohe varsti naeratama õnn. No ma ütlen – ei naerata. Nii võidki ootama jääda ja selle kõige käigus õpid vaid paremini välja vabandama oma praegust kehva seisu. Maailm ON ebaõiglane. Rikkad saavad rikkamaks, vaesed jäävad vaesemaks, ilusatel inimestel on ilusam elu ja paksukesed ... nende elu on kohati keerukas või isegi väga keerukas.

Välimus ja valikuvõimalused. Ma pole kohanud ülekaalulisi naisi, kes tunnistaksid, et välimus määrab mehelesaamise võimalused. Mõnikord räägivad nad ääri-veeri, mõnikord lausa otse mingitest sisemistest väärtustest. Ühesõnaga sellest, et „kõik mehed ei vaata alati ainult välist ilu...“. Pahatihti tahavad nad selles veenda pigem iseennast. 

Meie ebaõiglases maailmas on just välimus see, mis määrab väga palju. Miks? Põhjus on tegelikult lihtne (ja ka see on faktiliselt tõestatud!) – ilusatel naistel on lihtsalt valikuvõimalus suurem. Ükskõik, kuidas sa ennast ka veenda ei püüa, on ju ikka nii, et seksika välimusega naine võib minna ükskõik kuhu ja mehed lihtsalt kõnetavad teda. Vahel soliidselt ja stiilselt, vahel lihtsalt „Tere, mina olen Mart, anna oma telefoninumber...“, aga kõnetavad! Pole vaja olla mingisugune teadlane, et aru saada, millist mõju see tüdrukule endale avaldab. Mäletan, et kunagi olid Hollandis tulbiseemned kõrgemalt hinnatud kui kuld. Inimesed olid valmis nende nimel lausa mõrvama. See maniakaalne nähtus pole kahjuks ka ühiskonnast kadunud ning paksukestel on oht muutuda samasugusteks maniakkideks...

Normid ja standardid. Ega tegelikult ei olegi kõige hullem, et inimene on paksuke. Traagiliseks kisub hoopis see, mida säärane olek ja suhestumine maailmaga temaga teha võib. Mõtle ise, kuidas sa suhtuksid sajasse eurosse olukorras, kus sul ongi ainult üks sajaeurone, võrreldes olukorraga, kus sul on neid palju. Väga palju. Kui sa oled selline nagu enamik inimesi, siis väärtustad oma ainukest sajaeurost kordades rohkem. Ja paraku juhtub just see sageli ka paksukestega – nad klammerduvad. Olen seda oma nooruses korduvalt kogenud. Ükskõik, mida neile öelda, loevad nad sellest välja armastust, soovi alustada tõsisemat suhet ja mida kõike veel. Nad loobuvad oma huvidest, ajakavast, eneseväärikusest ja mistahes tabudest, et mehele meele järele olla. Ja säärane asjade käik ongi igati loogiline – nad kardavad meest kaotada rohkem kui nende saledad suguõed lihtsalt sellepärast, et neil pole tagataskus veel kahtekümmet „Marti“, kes neid jumaldaks. Sageli neil ongi korraga orbiidil ainult üks Mart, kes on ka ikka absoluutne Mart ja kelle käitumist kaamelikannatusega talutakse. Loomulikult tajub ka Mart seda varem või hiljem ja väljub mingi stiilse või vähemstiilse vabanduse saatel suhtest. Ja mis saab siis? Hääleke paksukese kuklas ütleb: „Näed nüüd, nad kõik jätavad su maha...“

Kõik eelnev mõjutabki standardeid, mis inimeses välja kujunevad. Mida vähem harjutad ennast saama, seda vähemaga sa lepid. Seetõttu ongi kõige hullem, mis juhtuda saab, just see, et naine harjub meeste suhtes olema n-ö kõigesööja ehk selline väike näljane tegelane, kes põhjakraape pealt elab. 

Püssi põõsasse viskamine. Kuulus filosoof Charlie Harper on öelnud, et ükski kalamees ei tee pilti kalast, kes ise ta paati hüppab. Ja see on tõsi! Kõige praktilisem asi, mida paksukesed kõigepealt teha saavad, on heas mõttes „püssi põõsasse viskamine“. See, et lõpetatakse enda odavalt müümine. Kuigi see võib tunduda ebanormaalselt lihtsa soovitusena, muudab see sageli palju rohkem, kui ette oskad kujutada. Sel hetkel kui naine ütleb mehele „ei“, juhtub midagi maagilist, mida olen sunnitud ka ise tunnistama. On mitmed juhuseid (sellest ajast, kui ma veel noor olin – nüüd ma olen juba vana mees), kui mõni paksuke ütles mulle konkreetselt „ei“. Kõik muutus hetkega. Nii nagu enamik mehi, hakkasin ma kohe endalt küsima: „Kurat, mis toimub?“, „Kelleks ta ennast peab?“, „Mis värk on, kas ma pole talle piisavalt hea?“ Ükskõik millise nurga alt vaadata, selline käitumine tekitab mehes huvi. Ja see on tihti kõige olulisem.

1000% rohkem väärt! Ei ole raske aru saada, et mida enesekindlam on naine, seda lihtsam on tal kontakte luua, mis omakorda tagavad paremad valikuvõimalused mehe leidmisel. Kohati on aga lausa naljakas vaadata, milliseid võtteid selle saavutamiseks soovitatakse. Sellest ei ole kasu, kui paksuke peegli ees endale tuhat korda kinnitab, et ta on enesekindel ja ilus, kui ta ikka klammerdub puugina esimese ettejuhtuva Mardi külge, kes tema vastu vähimatki huvi üles näitab. Enesekindlus tekib kogemuste ja tagasisidega. Nagu öeldud, algab see kõik sellest, et naine lihtsalt ütleb „ei“, käitudes nii, nagu ta teaks, et ta on 1000% rohkem väärt. Nii veider kui see ka pole, hakkavad just siis tekkima õiged kontaktid. Naine teab, et ta väärib enamat ning mõte, et mehed tema nimel pingutavad, ei tundugi enam ulmelisena. Sellised olukorrad muudavad naise käitumist ja suhtumist iseendasse. Olles vaba mõttest, et „minu jaoks on ainult tõhud ja teisejärgulised ossid“, käitub, riietub ja suhtleb paksuke hoopis teistmoodi. Palju atraktiivsemalt. Seetõttu ei tulene suhtlemisolukordades enesekindel käitumine sisemisest enesekindlusest, vaid pahatihti tekibki sisemine enesekindlus just säärase käitumise tulemusena. 

Tunnistan ausalt, et on palju paksukesi, kellest kiirgub seksikust ja kes lihtsalt tõmbavad enda poole. Neid iseloomustab tavaliselt just säärane paksuke olemise mõttest vaba olemine ja salapärane enesekindlus, mis tekib heatahtlikust, siirast ja sõbralikust võimest öelda „ei“. Nad ei tee seda närviliselt ja vihastades, lüües mehele kohvikus kandikuga vastu pead ja röökides „never-never-never!“, nad teevad seda rahulikult ja kelmikalt, naeratuse saatel, mis ütleb „poiss, mul on kõrged standardid, kui sa mind tahad, siis pead palju rohkem pingutama kui mingi kõrsikuga...“. Ja paraku see töötab. Mida rohkem suudab paksuke ära öelda, seda rohkem ettepanekuid talle tehakse. Mehed ise hakkavad tema poole pöörduma, sest neil lihtsalt tekib huvi. See omakorda muudab palju. Paksuke hakkab paremini tajuma oma tugevaid külgi, seda, mis tema juures mehi kõige rohkem mõjutab, seda, kuidas olla veel ilusam ja atraktiivsem ning seda, mida on temal ja mida pole paljudel teistel. Ühesõnaga naine muutub aja jooksul nii seest kui väljast. 

Kõige olulisem. Seega peangi kõike arvesse võttes tunnistama, et paksukestel võivad olla täpselt sama head või veelgi paremad võimalused mehe leidmiseks, kuid alles siis, kui nad esmalt mehe otsimise lõpetavad. Elu pole õiglane ja võib-olla ongi irooniliselt selle kõige paremaks kinnituseks seksikad paksukesed, kes ennast odavalt ei müü, oskavad veetlevalt käituda ja võivad kõige selle tulemusel rahuliku südamega vaadata, kuidas mitmed väga head mehed nende järel jooksevad. 

 

PS Ja veel müüt sellest, et paksukesed on voodis head – see polegi tegelikult mingi müüt. 

PPS Kui seda lugu loeb mõni Mart, siis ei tohiks ta solvuda, sest üldnime „Mart“ kasutasin siinkohal lihtsalt igas mõttes hästi tavaliste meeste kohta.


Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping sügis 2013