Villu Parvet: kuidas luua usaldust lähisuhetes

Lähisuhetes tekib sageli palju küsimusi seoses usaldusega. Suhte osapoolte suhtumine usaldusse on erinev ning see võib ilmneda erinevates olukordades läbi valu, kannatuste ja konfliktide. Usaldusega seonduva mõistmine on enamasti väga kasulik ning see loob eeldused suhteks, milles mõlemad osapooled ennast oluliselt rahulikumalt tunnevad.

Usalduse tekkimise psühholoogiline mehhanism on tegelikult lihtne. Usaldus tekib inimese peas vastavalt sellele, millised on inimese veendumused ning nendest tulenevad reeglid. Veendumused, eriti tuumveendumused on inimesel välja kujunenud pika aja jooksul ning sõltuvad nii lapsepõlves kogetud sündmustest, elu jooksul õpitust kui ka sellest, millele inimene on viimasel ajal ise rohkem kinnitust otsinud. 

See tähendab, et inimese arvamus, kuidas tema suhte osapool võiks mingis olukorras käituda ning kas ja kui suurel määral oma kaaslast usaldada saab, sõltub valdavalt sellest, milline inimene ise on ehk siis sellest, millised on inimese veendumused. Näiteks võib olla naisel veendumus, et mehed ei jäta kasutamata võimalust petta kaaslast ilusa naisega, kui keegi sellest midagi teada ei saa. Säärase veendumuse olemasolu kujundab üheselt välja selle, mida naine mõtleb ning kuidas ta mingites olukordades toimib.

Inimesed on emotsionaalsed olendid ning väga sageli ei otsi nad oma veendumuste kinnituseks fakte. Veendumused lihtsalt loovadki filtri, mille läbi maailma tajume. Sisuliselt anname maailmas toimuvale tähenduse just selle läbi, mida usume. Inimene enamasti ei kahtle oma veendumustes ning just nende läbi tekib tal ettekujutus sellest, milline on nn tegelik reaalsus. Näiteks, kui mehel on veendumus, et naised otsivad endale pidudelt ja koosviibimistelt alati praegusest elukaaslasest paremat partnerit, kujundab see otseselt välja selle, kuidas mees reageerib siis, kui peole läinud naise telefon ei vasta. Just oma emotsionaalsest olemusest tulenevalt ei suuda inimesed sageli eristada fakte nendest mõtetest, mis tekivad pähe erinevates ootamatutes olukordades. Samuti ei teadvusta inimesed sageli, et need mõtted on tegelikult nende endi veendumuste vili ja otsene tagajärg, mitte aga toimunud fakt.

Mitmed inimese veendumused ei pruugi olla sugugi kasulikud – need on alguse saanud mingist kurvast ning meeldejäävast kogemusest ning aja jooksul inimese peas järjest tugevamaks muutunud. Tihtilugu inimene ise ei mõistagi, kuidas ta on hakanud nii enese kui ka teiste elus märkama just eeskätt seda, mis tema mingit veendumust kinnitab. Näiteks, kui naisel on tugevaks veendumuseks saanud see, et alkoholi tarbiv mees ei vastuta oma seksuaalse käitumise eest ning ei suuda olla truu, hakkab ta nii enda kui tuttavate elust otsima sellele aja jooksul aktiivselt kinnitusi. Reeglina inimene ka leiab seda, mida ta otsib, ning seeläbi muutuvadki mitmed negatiivsed veendumused ajapikku järjest tugevamaks.

Mis on kõige selle mõte? Inimesed on erinevad ning toovad igasse suhtesse kaasa suure osa oma minevikust, emotsionaalsest pagasist ning läbielatud elu episoodidest. Seetõttu ei ole ka päris kohane oma kaaslast tema väljakujunenud veendumustes süüdistada. Veendumused ei muutu lihtsasti ning ka ilmselgelt kahjulike veendumuste muutmiseks on vaja esmalt leida hulgaliselt kinnitust vastupidisele. Ometi võib just erinevaid valdkondi puudutavate veendumuste erinevus olla sagedaste tülide, konfliktide ja isegi lahkuminekute põhjuseks. Tasubki mõista, et tegelik probleemi tuum ei seisne suhte osapooltel erinevates veendumustes, vaid pigem veendumustega seonduvast mitte rääkimises. 

Oleks väga lihtne ja meeldiv, kui kellegagi suhtesse astumisel tuleks inimesega kaasa kasutusjuhend, milles on ära toodud tema tuumveendumused, väärtused ja reeglid, mille alusel ta mõtleb. Siis saaks selle juhendi läbi lugeda ja vajadusel lihtsalt selle abil inimese käitumist märksa paremini mõista. Näiteks oleks võimalik väga ärevaks muutunud inimene kiiresti ja veenvalt maha rahustada, kui talle lihtsalt selgeks teha tema ärevuse tekkimise mehhaanika, mis tuleneb tema mingist varem väljakujunenud ebaloogilisest kahjulikust veendumusest. Loomulikult ei kanna inimesed sääraseid juhendeid endaga kaasas, kuid mida siiski teha saab?

Tee lahenduseni koosneb kahesest osast. Selleks, et vältida lugematuid usaldusega seotud skandaale oma lähisuhtes, tasub esmalt keskenduda enda tundmaõppimisele. Kui inimene saab aru, kuidas ta oma veendumustest tulenevalt erinevaid olukordi tõlgendab, on tal ka väga palju lihtsam mõista oma ärevuse põhjusi ning lihtsalt vähem ärrituda. Näiteks, kui tajutakse, et viha, segaduse ja ning hirmu partneri käitumisega seoses kutsub esile veendumus, mis on tekkinud varasemate suhtepartnerite käitumisest, tasub seda selgesti eristada faktidest, mis puudutavad praeguse partneri käitumist. Enne süüdistama asumist on mõttekas püüda enesele maksimaalselt selgeks teha see, kui suures ulatuses on tegemist tajudega, millel pole praeguse tegelikkusega otsest seost.

Lahenduse teine osa on samuti lihtne: mõistes oma veendumusi, tasub neist partneriga rääkida. Iga armastav suhtepartner suudab sind oluliselt paremini mõista ning sinu ootamatuna tunduvatest reaktsioonidest aru saada, kui teab sinu käitumist juhtivaid veendumusi. Olen palju kogenud seda, et sääraste veendumustest rääkimiste tulemusena avastavad ka pikemaajaliselt suhtes olnud kaaslased teineteise puhul asju, mida nad kuidagi oodata poleks osanud. Eriti oluline on üldist laadi veendumuste mõistmine näiteks selle kohta, mida partner arvab naiste (või meeste) käitumisest erinevates olukordades, sest just sellest tulenevalt teeb ta ka järeldusi sinu käitumise osas.

Mitmed veendumused siiski muutuvad ajas ning sääraste mõlemale osapoolele kasulike muutusteni on tunduvalt lihtsam jõuda, kui veendumused on eelnevalt endale ja partnerile maksimaalselt selgeks tehtud. Kokkuvõttes võib öelda lihtsalt, et kvaliteetse suhte loomise, oma emotsioonide juhtimise ning teise partneri mõistmise aluseks on iseenda piisav tundmine. See käib käsikäes sisemise sooviga kasvada ja areneda ning loob eeldused usaldussuhteks. Positiivne on see, et igaüks saab sellega ise kohe tegeleda, kui hakkab oma sisedialoogi läbi endalt küsima, miks ta tegelikult mingi olukorra osas just nii mõtleb. Rääkides sellest avatult oma partnerile õnnestubki suurendada usaldust.