Villu Parvet: meesteõgijad ja mehed

Ilmselt tead oma tutvusringkonnast naist, kes on välimuselt väga veetlev ning kelle ümber on alati palju mehi. Ta tõmbab tähelepanu, on atraktiivne ja mehed lihtsalt jooksevad ta järel. Need naised on meesteõgijad.

Need on erilised naised, kes on mõjutanud paljude meeste ja naiste elusid. Alljärgnevalt vaatamegi, millised on meesteõgijad ja kuidas mehed nendesse suhtuvad. 

Välimus. Kõik meesteõgijad on valdavalt silmapaistvalt ilusad ja seksuaalsed naised. Neil on tavaliselt väga ilus keha ning sarmikus. Nad hoolitsevad enda välimuse eest ja käivad riides piisavalt paljastavalt ja/või liibuvalt, et oleks tagatud meeste pidev tähelepanu. Just kombinatsioon kehalisest ilust ja julgest – vahel isegi nahaalsest – võrgutavast olekust eristab neid välimuselt teistest naistest.

Suhtumine. Oma suhtumiselt on meesteõgijad küllaltki ülbed nii meeste kui naiste suhtes. Nad teavad, millise võimu on nad saavutanud oma seksuaalsusega meeste üle ning kuidas teised naised seda märkavad ja kadestavad. Nad on valmis mehi võrgutama, ära kasutama ja siis minema viskama. Väga tihti suhtuvad nad meestesse kui väikestesse poistesse, keda on neil lihtne lollitada.

Käitumine. Meesteõgijad teavad, kuidas teha nii, et ruumi sisenedes praktiliselt kõik mehed neid ihaldama hakkaksid. Samuti vaatavad nad ka ise mehi ning teevad seda ilma igasuguste süümepiinadeta. Ei ole ilmselt üllatus, et nad vaatavad ka teiste naiste mehi, sest nad teavad, kui nõrgad mehed on. Lisaks iseloomustab nende käitumist võime mehi alati „minema visata“. Väga tihti nad lihtsalt kõnnivad minema ning mees jääb kas kujundlikult või otseselt neile rumala segaduses näoga järele vaatama.

Vajadused. Erinevalt paljudest teistest naistest, kes väärtustavad eeskätt lähedust ja sidet ning siis turvatunnet, peavad meesteõgijad esmatähtsaks olulisust ja iseseisvust. Nad saavad väga sageli ise hakkama ning pole otseselt materiaalselt sõltuvad. See annab neile täiendava vabaduse ning üleolekutunde ja seda nii naiste kui meeste suhtes. Loomulikult vajavad nad ka turvalisust, kuid pingutavad selle nimel, et see ise saavutada.

Meestega mängimine. Meesteõgijad mõjuvad meestele hulluks ajavalt. Mõnes mõttes on nad täpselt nagu pahad poisid. Nad teavad juba esimesest pilgust peale, kuidas mees enda võrku mässida, millest paljud mehed ei saa lihtsalt välja. Meesteõgijad on korduvalt ära lollitanud isegi mitmeid pahasid poisse. Nad on osavad ja nende järgmisi samme ning käitumise taga olevaid motiive on ka kogenud pahal poisil raske aimata.

Samas on ka meesteõgijatel erinevaid strateegiaid meeste allutamisel. Valdavalt nad kasutavad ära oma välimust, kuid mängivad vahel ka väga tagasihoidlikku ja isegi naiivset tüdrukut. Mehed lähevad sellega pahaaimamatult kaasa ning hakkavad kohati tegema üli-inimlikke pingutusi, et meesteõgijale meeldida. Nii, nagu tõeliselt vilunud pahad poisid suudavad jätta endast vahel korraliku mulje, suudavad ka paljud meesteõgijad jätta mulje, et on lihtsalt ebamaiselt seksikasse kehasse sattunud tagasihoidlikud tüdrukud. 

Meesteõgijate nimel on ka head mehed teinud uskumatuid kulutusi ja teeneid. Meesteõgijad on sellega harjunud ja peavad seda isegi normaalseks – tõenäoliselt tänu sellele ei ole nad ka reeglina materiaalsusest niivõrd suurel määral mõjutatud. Nad saavad sisemise naudingu sellest, et käsitlevad mehi nagu palle pallimeres: võtavad ühe palli, kui see ei meeldi, viskavad minema; vahel võtavad palli ära teise käest lihtsalt selleks, et sellega natuke mängida ning tüdinedes jälle ära visata.

Väga sageli suhtlevad meesteõgijad mitme mehega korraga. Siinkohal ei tohi neid segi ajada kullakaevajatega. Meesteõgijad on oma olemuselt ikkagi tunduvalt mängulisemad ning saavad väga sageli naudingu just sellest, et loobuvad mehest ka siis, kui materiaalses mõttes oleks mehega kasulik edasi suhelda. Neil pole niivõrd selget materiaalset strateegiat, kuigi nad kasutavad meestelt saadavaid hüvesid. Samuti ei pinguta meesteõgijad selle nimel, et uusi mehi leida, nad on valdavalt ise valija positsioonis.

Suhtlemisvõitlused. Selleks, et meesteõgijaga toime tulla, peab mees olema tark, kaval ja kannatlik. Ta peab aru saama, kellega on tegemist ning mõistma, et meesteõgija käitumine ei allu tavareeglitele. See õnnestub vaid meestel, kes purustavad nad nende endi relvadega.

Paha poisi kokkupõrge meesteõgijaga on igati võrdne võitlus. Meesteõgija teab, mis tavaliselt meeste puhul toimib ning laseb oma relvad käiku, paha poiss vastab samaga. Sageli on mehel meesteõgijaga raske ja isegi võimatu aus olla, sest ta ei saa sama vastu. Mitme kogemuse kohaselt on parim viis meheõgijaga toimetulekuks lähtumine põhimõttest: pead olema alati temast vähem huvitatud kui tema on sinust. 

Kohati on see väga raske, sest meesteõgija on harjunud olema ükskõikne. Nendel vähestel kordadel, kus meesteõgija on üle kavaldatud, on peamiseks vahendiks olnud oma igasuguse huvi „miinimumini keeramine“. Just mehe ükskõiksus on vahel meesteõgijate nõrgaks kohaks ning nad peavad siis praktiliselt tõestama, et nad saavad selle mehe, kui tahavad. 

Traagika. Ometi ei ole meesteõgijate elu nii lihtne kui võiks arvata. Kahjuks on just väline seksuaalsus saanud nende jaoks niivõrd määravaks, et selle kadumine või vähenemine tekitab tohutuid sisepingeid. Meesteõgijate suurimaks vaenlaseks on vananemine – nad sõdivad selle vastu surmani. Nad on valmis minema äärmustesse, et säilitada oma noorust. Kui kuskil pakutaks nooruse-eliksiiri testimist, oleksid meesteõgijad järjekorras.

Nendega on hea, huvitav ja pinget pakkuv mängida, kuigi nad enamikku meestest lihtsalt ära kasutavad, jättes nad segadusse, kahetsusse ja kurbusesse. Neid on meelelahutuslik sõpradena omada, eriti kui oled paha poiss. Ometi ei ole nad naised, kellega parimad mehed oma ülejäänud elu veedaksid. Mehed teavad ja tunnetavad, mis meesteõgijaks olemine endaga kaasa toob ning alati ei ole see ainult positiivne, eriti valides naist ja tulevaste laste ema.

Peamisi miinuseid on kaks: meesteõgijad on lihtsalt elus rohkem teeselnud ning enesele ja teistele päris palju valetanud, mistõttu on see saanud neile harjumuspäraseks. Teiseks on nad lihtsalt sattunud imelikesse vahekordadesse (sõna otseses ja kaudses mõttes) paljude erinevate meestega. See on mitmete meeste jaoks paraku häiriv. Ehk siis meestel on püsisuhte puhul raske toime tulla asjaoluga, et meesteõgijal on olnud nii palju suhteid ning praktilisest küljest – eriti väiksel Eestimaal – oleks siis lihtsalt palju teisi mehi, kes on naisega seksinud või lihtsalt tema mängudega kaasa läinud. Eks see on ka ilmselt põhjus, miks Eesti meesteõgijad satuvad lõpuks püsisuhtesse välismaa mehega.

Seega on igal asjal kaks külge. Kui su sõbranna on meesteõgija, tasub mõista, et tema jumaldamisel ning püüdel tema sarnaseks saada, on oma olulised ohud, kuigi meesteõgijaks olemine on iga naise jaoks ilmselt kõige põnevam viis elada.

Buduaarile Villult

Loe lisaks meeste mõttemaailma kohta ka Villu poolt kirjutatud raamatust "Seks, vein ja kutsikad".