Villu Parvet: probleemid kui vajalikud võimalused usaldussuhte arendamiseks

26 kommentaari
Villu Parvet: probleemid kui vajalikud võimalused usaldussuhte arendamiseks

Võiks unistada suhtest, milles ei ole mitte ühtegi probleemi, kuid suure tõenäosusega kalduksime siis ulme või muinasjutu valdkonda. Probleemide ja inimestevaheliste erimeelsuste ilmnemine on väga vajalik iga suhte puhul ning loob sageli pinna selleks, et saavutada suurem ning tõsiseltvõetavam lähedus. Probleemide olemasolu eitamine on kõige valjem appikarje. Üks mu hea tuttav paariterapeut ütleb sageli: kui suhte mõlemad osapooled väidavad, et neil pole omavahel mingeid probleeme, on olukord reeglina juba liiga tõsine ning väga raskesti lahendatav.“

Võiks unistada suhtest, milles ei ole mitte ühtegi probleemi, kuid suure tõenäosusega kalduksime siis ulme või muinasjutu valdkonda. Probleemide ja inimestevaheliste erimeelsuste ilmnemine on väga vajalik iga suhte puhul ning loob sageli pinna selleks, et saavutada suurem ning tõsiseltvõetavam lähedus. Probleemide olemasolu eitamine on kõige valjem appikarje. Üks mu hea tuttav paariterapeut ütleb sageli, et “kui suhte mõlemad osapooled väidavad, et neil pole omavahel mingeid probleeme, on olukord reeglina juba liiga tõsine ning väga raskesti lahendatav“.

Probleeme paarisuhtes võib võrrelda täiesti ravitava haigusega, mis aja jooksul omapäi jäetuna pidevalt süveneb ja edasi areneb ning mingil hetkel organismi lihtsalt hävitab. Nii, nagu väga paljude asjade puhul, iseloomustab ka probleeme see, et need on raskesti märgatavad, enne kui muutuvad häirivalt tõsiseks või toovad kaasa isegi pöördumatuid kahjustusi. Valdav osa lahkuminekutest ei toimu mitte probleemide lahendamatuse pärast, vaid lihtsalt seetõttu, et need ei jõudnudki osapoolte fookusesse. Omavaheliste probleemide lahendamine on paljuski ennetav protsess, mida tasub teha pidevalt, sest väikeste haiguste ravi on tunduvalt lihtsam, odavam, aega ning närve säästvam kui katse laipa ellu äratada, ka siis, kui seda tehakse ennastohverdavate pingutustega.

Nii kummaline kui see ka poleks, on kõige tõhusamad ja paremad vahendid häbiväärselt lihtsad, ometi ka tõsiselt alakasutatud. Olen oma elus korduvalt kogenud seda, et millestki tähendusrikkalt ja värvikalt rääkida on tunduvalt kergem kui seda praktikas rakendada. On mitu asja, mida tasub probleemide tunnetamisel kindlasti teha. Usun, et olen õnnelik just tänu sellele, et püüan ka ise järgnevat järjekindlalt ellu viia. 

Esimene ja väga tõhus tööriist suhtes tekkivate probleemide lahendamisel on nende nn fookusesse tõmbamine. Inimesel on kohati uskumatult hea võime ennast ümbritsevat ratsionaliseerida ning probleemid märkamata jätta. Kui probleeme mitte tõsiselt tähelepanu alla võtta, võivad need vabalt suhtes pidevalt kasvada ning ilmneda palju võimsamal kujul hoopis teiste asjade taustal. On ju ilmselge, et emotsionaalseid vaidlusi paarisuhtes peetakse väga harva just sellel põhjusel, mis jutu teemaks on. Enamasti on põhjused teised ning tõsisemad. Kõige tõhusam lihtne tööriist, mille olen enese jaoks avastanud, on aja leidmine selleks, et probleemidest rääkida. Sisuliselt tasubki teise inimesega jõuda kokkuleppele, et räägitakse suhtes toimuvast ning mitte möödaminnes, vaid tõsiselt, selleks aega ning pühendumust varudes. Teisele inimesele siiralt säärase kavatsuse teatavaks tegemine ning vastava nõusoleku saamine ei ole raske, ometi tehakse seda häbematult harva ning seetõttu ei tekigi pahatihti planeeritud võimalust sisuliseks mõttevahetuseks.

Faktides kokkuleppele jõudmine

Teine oluline asi, milleni olen jõudnud väga pikkade ja valuliste kannatuste läbi, on tõdemus, et inimestel on õigus, võimalus ja võime näha samu asju täiesti erinevalt, tulenevalt oma elukogemusest, kasvatusest, veendumustest ja tujust. Seetõttu on ka äärmiselt raske inimest hukka mõista, sest väga sageli ta näebki asju teistsugusena omaenese filtri läbi ning sellega ei seondu mitte mingisugust negatiivse kavatsuse alget. Valdavalt ei tasugi probleemi kirjeldamist alustada oma emotsionaalsest hinnangust, vaid tuimadest faktidest, mille osas ei saa olla erinevaid arvamusi. Tasub kirjeldada olukorda, mis ühte osapoolt vaevab. Just selge ja lihtne faktide ette lugemine ilma koheselt oma emotsioonide ning hinnangute lisamiseta on oskus, mille puudumine paljud sisulised kõnelused koheselt vulkaani ja tornaado kokkupõrkeni viib. Muutudes kohe emotsionaalseks, võib lootuse probleemid lahendada läbirääkimiste teel koheselt maha matta ning jääda lootma vaid primitiivse käitumise raugemisele läbi väsimuse.

Oma tegelike mõtete ja tunnete väljendamine

Isegi kõige tugevamad mehed ja enesekindlamad naised muutuvad sageli väga lapsemeelseteks, kõhklevateks ja nõrkadeks, kui peavad väljendama oma tegelikke mõtteid ja tundeid. Esmapilgul võib tunduda see küll lihtne, kuid olen isegi kogenud selle keerukust praktikas. Oma tunnetest ja toimunu mõjust inimesele – sõltumata sellest, kas tegemist on ühe episoodi või pikemaajaliselt kestnud nähtusega – tasub rääkida oma partnerile alles siis, kui faktide osas on kokkuleppele jõutud. Siirad südamest tulevad sõnad, oma tegelike mõtete ja tunnete väljendamine tulevad alguses konarlikult, kuid leides julgust edasi rääkida järjest lihtsamini. Nagu väga õigesti öeldakse: Words come easy, when they’re  true.“. Kahtlemata muudab oma tunnete avaldamine ja tegelikest mõtetest rääkimine inimese haavatavaks, kuid samas tapab väga võimsalt ka igasuguse agressiooni. On huvitav kogeda, kuidas inimese vastu on palju raskem vihane olla või teda enesele kunstlikult ebameeldivamaks muuta, kui ta räägib südamest, siiralt ja iseenese vastu maksimaalselt aus olla püüdes.

Teise tunnete ja mõtete järele küsimine

Ometi ei piisa reeglina vaid sellest, et faktide osas kokkuleppele jõuda ning seejärel filigraanselt oma tundeid ja mõtteid kirjeldada. Probleemi lahendamise muudab võimalikuks see, kui lisaks siiralt huvituda ka teise inimese seisukohast, mõtetest ja tunnetest. Kahtlemata võtab säärase suhtlemiskanali avamine teise inimesega aega ning kannatust, kuid seda saabki teha reeglina vaid läbi täieliku enesepoolse avatuse ja aususe. Oma partnerit tasub julgustada ning keskenduda tema mõtetele maksimaalse püüdlusega teda mõista (mitte hukka mõista). Vahel võib tunduda lausa uskumatu, kuidas teine inimene täpselt sama olukorda täiesti teisel viisil näeb ja tajub. Tean oma kogemusest, et seda ongi korduvalt täiesti raske mõista, kuid ometi sillutab just säärane mõistmine teed probleemi sisulisele lahendamiseni. Siinkohal toimib ka vastastikkus – kui üks inimene on siiralt väljendanud oma mõtteid ja tundeid ning kogenud mõistmist teise poolt, on ka tal endal lihtsam teisest aru saada.

Tehes säärase protsessi läbi, on tunduvalt parem aru saada sellest, mis teise inimese peas toimub, sest olgem ausad – lihtsalt pealiskaudsel vaatlusel me seda ju ei näe. Avatus ja siiras enese väljendamine on vaieldamatult väga palju keerukamad kui alguses tundub, kuid paraku ka ainuvõimalik viis probleemide lahendamiseks. Sel viisil saabki probleemidest võimalus teineteisele läheneda, teineteist inimlikult mõista ning paremini tundma õppida. Olen täiesti veendunud, et see kõik ei saa olla midagi jahmatamapanevalt uut. Samas olen samavõrd veendunud, et enamasti me seda ei tee. Just neid lihtsaid mõtteid järgides olen suutnud mitmeid lähisuhte probleeme edukalt lahendada.

 

Villu

Sarnased artiklid