Reklaam sulgub sekundi pärast

Tagasi kooli, kuidas õppida – töö ja pere kõrvalt?

SISUTURUNDUS

Krista Kiin

tagasi kooli
Pixabay.com

„Ütleme oma õppijatele ikka: mis sest, et sul kool pooleli jäi, alati võid tagasi tulla,“ julgustab Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi haridustehnoloog, e-õppe koordinaator ja keemiaõpetaja Ave Soekov. „Valehäbi asemel peaks uhke olema, et suudad töö ja pere kõrvalt õppida!“

Ligi tuhande õppijaga Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium pakub põhiharidust klassides 7–9 ja keskharidust klassides 10–12. „Ootame oma seltskonda eelkõige täiskasvanud õppijaid selle sõna kõige sisukamas tähenduses – oma õppimise eest vastutab igaüks ise,“ räägib Ave Soekov. „Meie koolis peab õppija olema hästi motiveeritud, õpetajad on pigem partnerid ja toetajad.“

Innovatiivsed e-lahendused

Täiskasvanute gümnaasiumi tulijad võivad valida e-õppe ja tavalise mittestatsionaarse õppevormi vahel. „Tavaklassis on kolm õppepäeva nädalas. Sellisel moel on õpetaja juhendamist palju rohkem ja enamus hindelisi töid tehakse koolis kohapeal,“ kirjeldab Ave Soekov. „E-õpe ehk digiõpe on kombineeritud õpe, mispuhul õppija peab koolis käima ainult ühel päeval nädalas. Selleks on õpilane midagi juba läbi lugenud, tunnis seda süvendatakse, ning lisaks toimuvad rühmatööd ja ülesannete lahendamised. Ülejäänud õppimine toimub kodus iseseisvalt Moodle-õpikeskkonnas, kuhu on üles ehitatud kogu õppeprotsess: õpiülesanded ja õpetajatega suhtlemine.“

Ave Soekovi sõnul näitas koroonaaja kogemus, et gümnaasiumi osas, kus e-õpet rakendatakse juba 2012. aastast, saadi ka nüüd distantõpe kiiresti käima. „Ka need õpetajad, kel endal ei olnud digikursusi, said kaasõpetajate käest laenata olemasolevaid kursusi ja neid kasutada,“ märgib Soekov. „Põhikoolis seda lahendust seni ei olnud ning õpetajatel oli keerukas süsteemset digiõpet kärmelt käima ajada. Raske oli ka õpilastel.“

Kuna nähti, et paljudele sobib digiõpe ka põhikoolis, tekkiski mõte luua ka põhikoolis digiõppe võimalus. „Sel sügisel võtamegi esmaskordselt vastu õpilasi 9E klassi,“ jätkab Soekov, kes asub ise avatava klassi juhatajaks. „Ootame väga motiveeritud, oma aega hästi planeerivaid ja heade õpioskustega õppijaid. Pole tähtis, et õpilane oleks puhas viieline, olulised oskused on pigem töökus, sihikindlus, järjekindlus ja julgus abi küsida.“

Pahatihti kukuvad gümnaasiumi e-õppest välja need, kes saavad küll õppimisega hakkama, kuid ei suuda ennast juhtida – ei ole enesedistsipliini ega järjekindlust. „Mõnikord lõpetavad gümnaasiumi nominaalaja ehk kolme aastaga just õppijad, kes on nõrgemad akadeemilises mõttes, kuid seevastu töökad ja sihikindlad,“ toob Ave Soekov välja. „Seega ootame avatavasse 9E klassi täiskasvanud õppijaid, kes on motiveeritud ning teavad, miks nad tulevad.“ Kellele põhikooli e-õpe sobib, saab samalaadse õppevormiga sujuvalt ka edasi minna.

Sajaprotsendilist e-õpet täiskasvanute gümnaasiumis ei ole. „Reeglina see ei toimi, niisiis soovime õpilasi ikka kohale ka nii palju kui võimalik,“ põhjendab Ave Soekov. „Mõned üksiku näite võib ehk tuua vaid välismaal elavatest õpilastest, kes ei saa füüsiliselt kohale tulla.“

Sõbralik ja salliv kool

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ridades on olnud nii 14-aastaseid kui üle 60-aastaseid õppijaid. „Kui ühel hetkel tunned, et haridusteed oluline jätkata, ei maksa koolitulekut karta,“ sõnab Ave Soekov. Küsimusele, kas välja tuua saaks ka n-ö keskmise õppija profiili, vastab Soekov, et kõiki ei saa kaugeltki ühe vitsaga lüüa. Siiski võib mõningaid näiteid tuua. „Minu lemmiktüüp õppijaid on ulakad poisid, kel tavakoolis on igav ja nad ei kuula sõna, kuigi on väga nutikad ja väljaspool kooli igati asjalikud. Sageli jätavad nad kooli pooleli ning vanuses 30+ tulevad tagasi. Siis aga on tegemist hoopis teiste inimestega: silm särab ja kogutud on nn „talupojatarkust“, mille külge on hea siduda ka kooliteadmisi.“

Samuti tulevad täiskasvanute gümnaasiumi noored emad, kes on jätnud kooli pooleli. „Leidub isasid, kes tulevad õppima siis, kui nende lapsed hakkavad kooli lõpetama ning tahaks enne või samal ajal lõpetada!“ jätkab Ave Soekov. „Veel ühe näitena võib tuua õppijad, kes tavakoolist on ära tulnud negatiivse koolikogemusega – nad ei pruugi olla akadeemiliselt ehk kõige andekamad ja neid on maha materdatud. On vahva, kui nad meil avanevad ning näevad, et sobivad siia – neil võimaldatakse omas tempos areneda. Lõpuks lähevad nad ülikooli, saades hakkama nii oma tööelu kui kõige muuga.“

Nagu öeldud, suhtutakse õpilastesse sõbralikult ja eranditesse sallivalt – kedagi ei noomita ega riielda. „Niigi kipub osadel tekkima valehäbi, et kui pole saanud kaks nädalat kooli tulla, siis kolmandal nädalal ei tulegi. Me ütleme õppijale ikka: mis sest, et sul pooleli jäi, alati võid tagasi tulla. Leidubki neidki, kes tulevad sügisel kooli ja hakkavad suure hooga pihta, kuid kaovad septembri lõpus jäljetult ning tagasi ilmuvad alles mai lõpul… Kevadel üritavad nad siis ruttu-ruttu midagi teha, kuid sageli on sellest vähe ning järgmisel sügisel tuleb jälle samas klassis alustada. Mõni tuleb niimoodi neli korda ja viiendal korral saab aru, et nüüd on vaja päriselt tegutsema hakata. Me ei ütle, et sina ära rohkem tule! Sageli talle just sel korral töö- ja pereelu ühitamine sobib – ja kool saabki lõpetatud.“

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi artikli ilmumist toetab Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond