Frederico: mida teeb mees, kui naine on komandeeringus?

Rääkides ükspäev oma sõbrannaga (ehk siis naissoost sõbraga), tuli ilmsiks  üks huvitav asjaolu- tema elukaaslane, keda mina tunnen kui toredat ja sarmikat meest, on astunud valele teele.  Arutasime siis, et milles on asi ja miks mees, kellel on justkui kõik olemas, korraldab sellist jama? Kuna see sõbranna on üks vähestest, kes teab, et ma Buduaaris kirjutan, palusin tal kirjeldada oma probleemi lähemalt ka teile…

„Mees läheb sõpradega välja, loomulikult. Ega selles ju iseenesest midagi taunitavat polegi, kui mees suudaks ennast väljas käies ka ohjes hoida. „Miks sa alati väljas tahad käia, kui mina komandeeringusse sõidan“, küsib naine. Mees vastab, et kodus on üksi igav ja kurb ka natukene. Täiesti mõistetav.
Veedab siis mees lõbusasti aega baaris sõpradega kokteile libistades, kui ühel hetkel ilmuvad välja naishinged, kes mehele „jala taha panevad“. Mida teeb mees? Jääb naisterahvaga pikemalt lobisema. Mida rohkem kulub kokteile, seda kaunimaks ja huvitavamaks muutub naishing. Vahetatakse kontakte. Lihtsalt selleks, et „vahel on vaja vahetada informatsiooni, kust leida head keeleõpetajat vms“. Nii öelda jutu jätkuks. Põgusast tutvusest areneb suve jooksul suhe, mis muutub ängistavaks mõlemale osapoolele, sest kumbki pole tegelikult vaba. Selle suhte lõpetab üks osapool, antud juhul see, kes suve algul „jala taha pani“.

Mis on loo moraal? Miks oli mehele seda suhet vaja? Kui inimesed on avatud uutele võimalustele, siis pahatihti nende oma suhe kodus lonkab. Vajaka jääb lähedusest, intiimsusest, ühiselt veedetud vabast ajast. Ja nii kasvavadki inimesed märkamatult teineteisest lahku ning hakkavad eneselegi märkamatult avatud silmadega ringi vaatama, sest kusagil mujal võib olla keegi, kes pakub lohutust, või mine tea, ehk uut võimalustki? Pidevalt ühest suhtest teise jalutamine kolmeaastaste tsüklite kaupa ei vii aga kuhugi, sest pahatihti peitub viga meis eneses. Ehk ei ole me enesele selgeks teinud, mida me suhtelt tegelikult ootame, millist inimest enda kõrvale vajame? Ehk oleks targem püüda olemasolevat karile jooksma hakkavat suhet pisut analüüsida? Vajadusel paluda abi ka professionaalilt, kui oma jõud enam peale ei hakka?  Nii jääks ära palju lahutusi ja õnnetuid inimesi, kes ikka ja jälle lähevad uuele ringile, lootuses leida seda ainust ja õiget“.


Sõbrannale soovitasin mehega otse ja avameelselt rääkida, mida ta ka tegi. Mees vandunud truudust ja armastust. Lisaks lubas, et ta enam nii ei tee. Mehele anti aasta lõpuni aega teadvustamaks, mida ta siis oma kaaslasest ootab ja soovib. Ülalmainitud paar on suhtes pea kolm aastat.
Mõtlesin ka  ise, miks siis mehed nii teevad, ja ma jõudsin järeldusele, et mehed on püsimatud, seiklusjanulised  ja pidevalt adrenaliini otsivad olevused. Kui kuskil väljas  ka mõne naisterahvaga suheldakse, siis selle võiks klassifitseerida flirdi alla (ja see on ju vaikimisi OK, juhul kui ei minda piiridest üle ja ei vahetata numbreid ). Aga lohutagem end sellega, et kõik mehed ei ole sellised murdjad.

Jutu lõpetuseks julgen välja öelda ka oma tähelepanekud  oma  viimase aja mõttemaailmast. Olen  täheldanud ja aru saanud, et seda õiget tegelikult ei ole olemas, on olemas vaid algmaterjal, mida saab voolida ja luua enda nn Õige naine või mees. Sa pead suhtes olles muutuma ja arenema, olema meeltmööda oma kaaslasele, see on kõige alus. Mõni seda suudab, mõni mitte. Kes muutustele ei allu, jääb üksi...

Mida arvad sina, miks mehed nii teevad? Kas naised teevad sama? Lisa oma mõtted kommentaari või kirjuta mulle [email protected]

Frederico