Frederico: teise ringi naised

Frederico: teise ringi naised

Tänapäeval on lapsega üksikema täiesti tavaline nähtus. Sama tavaline nagu ka mees, kellel on eelmisest suhtest laps või isegi mitu last. Sel korral tahan ma rääkida oma kogemustest lastega naistega ja avaldada arvamust teisel ringil olevate naiste kohta.
Kohe alguses ütlen välja, et teema ei ole kergemate killast ja ma mõtlesin pikalt, kas tahan sellest kirjutada, sest see kõik on mind väga otseselt puudutanud.

Tänapäeval on lapsega üksikema täiesti tavaline nähtus. Sama tavaline nagu ka mees, kellel on eelmisest suhtest laps või isegi mitu last. Sel korral tahan ma rääkida oma kogemustest lastega naistega ja avaldada arvamust teisel ringil olevate naiste kohta.
Kohe alguses ütlen välja, et teema ei ole kergemate killast ja ma mõtlesin pikalt, kas tahan sellest kirjutada, sest see kõik on mind väga otseselt puudutanud.

Kui ma olin 19 ja värskelt tutvunud oma esimese tõsisema armastusega, ei pannud ma üldse pahaks, et tal oli eelmisest suhtest laps. Ehk olin ma siis noor ja vaatasin kõiki asju teisest vaatevinklist, kui ma seda täna teen, kuid kogemus, mille ma omandasin, on suur. Lapsed on mulle alati meeldinud ja ka see poiss, kes oli siis kaks ja pool aastat vana, võitis minu südame üsna kiirelt. Ma suhtusin temasse kui oma poega ja pakkusin talle kõike, mida üks normaalne isa pakkuda sai, alates armastusest ja lõpetades toetusega kooli ja hariduse teel. Samas oli mul kasvatada ka oma lihane poeg ja nii mõnigi kord ütles elukaaslane, et sa tegeled suuremaga rohkem kui enda lapsega.
Mul ei ole midagi selle vastu, et ma kasvatan ja harin last, kes ei ole bioloogiliselt minu oma. Ei öelda asjata, et nii palju kui annad, nii palju saad sa ka tagasi.
Aga tihti ei lähe nii nagu sa seda tahad või ootad. Pean silmas tõsiasja, et peale kümmet aastat kooselu läksime lahku ja kannatajateks olid kindlasti ka lapsed.

Kuna minu eks abiellus ja leidis endale mehe, kes oli nõus võtma ta naiseks kahe lapsega, muutusid ka minu ja kasupoja suhted külmemaks. Enne, kui ma teemaga edasi lähen, avaldan sügavat respekti mehe ees, kes võttis endale naise, kelle on ka kaks last erinevatelt meestelt. Lisaks sündis nende perekonda veel ka ühine laps.

Kõik see võib tunduda seebiooperina, kuid see on reaalne elu, kus me kahjuks või õnneks elame. Igas olukorras on olemas lahendus, kuid peale lahkuminekut kaugenes minust ka naise poeg. Ma ei tea, kas talle tehti kodus ajupesu või oli see tema enda otsus, kuid fakt on see, et me suhtleme minimaalselt ja näeme teineteist ehk mingi sündmuse raames, näiteks sünnipäevad ja jõulud.
Kindlasti ei ole ma tema suhtes ükskõikne, ja ka edaspidi, kui tal on vaja minult abi või toetust, on mul raske öelda talle EI.

Kuidas ma tulevikus toimin, juhul kui ma tutvun naisega, kellel on laps eelmisest suhtest? Ütlen ausalt, et omades eelnevalt teatud kogemusi, vahet ei ole, kas nad on siis positiivsed või negatiivsed, kardan ma suhet, mis võib sarnaste olukordadeni viia. Ehk on see minu foobia, aga mul on tõesti hirm saada ise haiget ja teha seda vastu. Oma alateadvuses otsustasin, et suhe, mida ma eelistaksin, peaks algama puhtalt lehelt, sest ma tõesti ei taha suhelda naise endise eksiga ja olla tema huviorbiidis, et kuidas siis võõras mees kasvatab kellegi tütart või poega.

Üles tõstatatud teema on tegelikult väga päevakajaline, sest üksikuid lastega naisi ja mehi on üsna palju ja neid näiteid ei pea kaugelt otsima. Pean täiesti normaalseks, et mees ei pea kartma suhet naisega, kellel on laps. Vahest on see isegi hea, sest siis tajub naine ära, kui hästi mees lastega tegelikult läbi saab ja kokku sobib. Mõni mees jääb elu lõpuni erakuks, tegeleb suhtes ainult naisega ja jätab lapse justkui üleliigse asja tahaplaanile. Eks neid olukordi on erinevaid, nii häid kui halbu, kuid elus tuleb edasi minna ja riske peab paratamatult võtma ning kaaslase valikuga kaasneb alati omamoodi risk.

Ärgem unustagem, et eksisteerib ka isasid, kes on üksikud ja peavad samuti tegema valikuid ja otsuseid kaaslase valiku puhul. Kas pole hea näide Tõehetke-Lilit, kes vähemasti meedias loodud pildi järgi sisuliselt hülgas oma lapse, et siis täiel rinnal elu edasi nautida ja liikuda glamuurses seltskonnas? Ei tahaks siinkohal Lilitile haiget teha, kuid kui need jutud vastavad tõele, mida ajakirjanduses lugeda on saanud, siis üks normaalne ema nii ei tee ja peab last olulisemaks kui pidusid ja tähelepanu. Eks aeg näitab, mis edasi saab, kuid mehena võin öelda ainult seda, et sellisel naisel on edaspidi väga raske leida stabiilselt ja elutervet kaaslast. No kas normaalne mees hakkab sellisega lapsi tegema, kui ta teab, et naine hülgas oma lihase lapse…

Mul on mitmeid naistuttavaid ja sõpru, kes on elus edasi läinud ja leidnud enda kõrvale toreda kaaslase ja laste olemasolu ei ole olnud neile takistuseks. Mehed, kes saavad endale sellise naise, peaksid olema õnnelikud, sest nad saavad endale äärmiselt hea koosluse, kus on palju hoolivust ja armastust. Igatahes mina hoian sellistele paaridele pöialt ja tõenäosus, et nad suudavad koos olla ja tuua ilmale uusi õnnelikke ilmakodanikke, on väga suur.

Mul oleks väga huvitav kuulata naiste arvamust teemal: Mees kellel on laps eelmisest kooselust? Kui hea või halb on mees, kes on teisel ringil ja kellel on lapsi? Kas see häirib või hoopis vastupidi…

Jaga oma mõtteid minuga kommentaariumis või kirjuta mulle aadressile frederico@buduaar.ee . Oodatud on ka ettepanekud teemade suhtes, millest ma võiksin kirjutada ja mis naistele huvi pakuvad.

Frederico