6 põletavat päikeseküsimust

Lisa kommentaar
6 põletavat päikeseküsimust

Päikselised päevad on täies hoos ning juba näeb tänavapildis ka punetavaid õlanukke ja dekolteepiirkondi. Kauaoodatud soojust tasub igati nautida, kuid siiski mitte tervise hinnaga, niisiis tuletagem taas kord meelde päikesekummardaja A ja O.

Olgugi, et jumekas nahk tundub kaunis ja jätab tervisest pakatava mulje, tasub end päikese ultraviolettkiirguse eest kaitsta.

1. Kas päikesekaitsekreem on ainus võimalus end kaitsta?
Sageli unustame päikesekreeme kasutades ära teised päikesekaitsemeetodid ning ”praeme” end kaua või kõige intensiivsemal ajal (kell 10–16) päikese käes. Isegi kõrgeima kaitsefaktoriga päikesekreem ei anna ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendilist kaitset. Niisiis võivad kahvatuks jääda pelgajad end lohutada – jume saab nahale ikka, kuid aeglasemalt ning ühtlasi turvalisemalt. Päikesekreemi SPF-number näitab, kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. Enamasti on 1 SPF võrdne 15–20 minutiga, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem. Seetõttu on väga oluline valida just enda nahale sobiva SPF-faktoriga kreem.

Vähemalt 80% UV-kiirgusest tungib läbi pilvede ning mere ääres ohustab UV-kiirgus veepinnalt peegeldumise tõttu koguni vilus, niisiis tasub lisakaitset otsida ka rõivastuse, päikeseprillide ja peakatte näol. Kõik riided pakuvad päikese eest teatud varju, kuid kui palju kaitset üks kangas võib pakkuda, oleneb värvist, kangatüübist, -struktuurist ja -tihedusest. Spetsiaalne päikesekaitsega (ujumis)riietus vähendab UV-kiirgust, nii et vaid 1/5 pääseb läbi kanga. Autos kaitseb UV-kiirguse eest kuni 40% ulatuses aknaklaas, päikeseprillid vähendavad eredast valgusest tingitud ebamugavust ning vastavalt klaasitoonile ja valitud filtritele võivad muuta kontraste paremaks ning nägemist selgemaks.

Kuna päike mõjub laastavalt ka juustele, mis võivad heledaks pleekides kaotada keratiini ning muutuda rabedaks ja kergesti murduvaks, tasub kiharaid hoida UVA- ja UVB-kaitset sisaldavate palsamite ja spreidega.

2. Kumba eelistada – kas mineraalseid või keemilisi päikesekaitsekreeme?
Viimasel ajal võib üha enam kuulda poleemikat, kumba eelistada, kas füüsikalisi (mineraalseid) või keemilisi päikeseblokaatoreid. Viimaste näol on tegemist valdavalt sünteetiliste kemikaalidega (näiteks avobensoon ja oksübensoon), mis imenduvad hästi ning võivad osa dermatoloogide ja looduskosmeetika pooldajate sõnul seetõttu kergesti ka vereringesse jõuda. Seevastu füüsikalised päikeseblokaatorid, mis on konsistentsilt paksemad ja jätavad nahale valge kihi, imenduvad vähem. Nendeks on tavaliselt titaandioksiid (titanium dioxide) ja tsinkoksiid (zink oxide). Kreem, milles sisalduvad peenestatud mineraalid, moodustab nahale kaitsekihi, millelt UV-kiired tagasi peegelduvad või hajuvad. Füüsikalistel blokaatoritel väidetakse olevat laiem UV-kaitsespekter kui keemilistel blokaatoritel – need kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Lisaks ei põhjusta nad nahaärritust.

Osa keemilisi blokaatoreid kaitseb nahka UVB-kiirguse eest (tsinnamaadid ja bensoonid), teised UVA-kiirguse eest (bensoonid ja antranilaadid), kuid siiski vaid lühema lainepikkusega kiirguse eest. Kreemi valides tuleb kindlaks teha, et on olemas piisav kaitse kogu UV-spektri kiirguse eest.

 

3. Kas päeva- või jumestuskreemi päikesekaitse on piisav?
Üha enam lisatakse SPF-i ka päevakreemidesse ja meigitoodetesse (jumestuskreemid, BB- ja CC-kreemid, huulepulgad) ning mineraalpuudrid sisaldavad endas juba naturaalset päikesekaitset tsinkoksiidi (umbes SPF15). Linnatänavail lühidalt liikujale piisab päikesekaitseks ehk viimati mainitutest, juhul kui pargimuru piknikul pikalt ei peesita, kuid kauemaks väljasviibimiseks soovitavad dermatoloogid siiski tõhusamat päikesekaitset, mis hoiaks nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Olgugi, et mõni jumestuskreem võib sisaldada faktorit SPF15 või SPF30, ei pruugi see olla piisav, kuna reeglina kanname meigikreemi palele õhukese kihina. Samuti on toonitud niisutajatel ja jumestuskreemidel märksa kergem konsistents kui päikesekreemil.

Kui jumestuskreem ei sisalda SPF-faktorit, võib segada päikesekaitsekreemi jumestuskreemi sisse või teha meigi päikesekreemi peale. Viimaseks tasub küll aega varuda, kuna päikesekaitse imendumiseks kulub pool tundi, et lõplikult kuivada. Sealjuures ei tohi ära unustada kaela ja dekolteed, kuhu vägisi kipuvad ilmuma ootamatud pigmendilaigud.

4. Miks tekivad pigmendilaigud?
Kevade saabumise ja päikesekiirguse intensiivistumisega ilmuvad näole sageli hele- või tumepruunikad laigud. Erinevate mõjutegurite tõttu nagu vanus, päikesekiirgus, hormoonid, nahapõletikud, ravimid või geneetiline eelsoodumus jaotub melaniin nahas ebaühtlaselt ning tekib hüperpigmentatsioon. Põhjuseid, miks melaniini tootmine nahas suureneb, on erinevaid, kuid ühine nimetaja probleemi süvenemisel on UV-kiirgus, mistõttu on pigmendilaikude vältimisel või vähendamisel võtmetähtsusega naha kaitsmine päikese eest.

Kuni 65% naistest puutuvad kokku rasedusaegse hüperpigmentatsiooniga. Peamiseks põhjuseks peetakse rasedusega seotud hormoonide – östrogeeni ja progesterooni – kõrgemat taset organismis, mis soodustavad melaniini tootmist. Suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutades tuleb arvestada, et kuni 46% kontratseptiivide kasutajatest kogevad hüperpigmentatsiooni – on leitud, et probleem tekib juba pärast kolmekuulist tablettide tarvitamist. Pigmendilaikude tekkele võivad kaasa aidata valu- ja põletikuvastased ravimid, akneravimid, südamehaiguste preparaadid, aga ka taimsed koostisained nagu näiteks naistepuna.

5. Kuidas saada kaunist jumet end rannaliival praadimata?
Paljude päikesenautlejate lemmikuks on saanud toidulisandina kasutatavad beetakaroteeni kapslid, mille püsival tarvitamisel ladestub aine nahas, andes kasutajale kergelt päevitunud välimuse. Beetakaroteeni mõjul kujuneb ka päevitus ühtlaseks ja püsivaks. Lisaks sisaldab toidulisand ka antioksüdante, mis neutraliseerivad UV-kiirguse ja muude keskkonnategurite poolt tekitatud kahjustused, pidurdades vananemisprotsesse.

Pruunistumist soodustab ka porgandiõli, mis nahale kandes aktiveerib pigmendi, mis tõmbab päevitust ligi. Samal ajal neutraliseerib selles sisalduv E-vitamiin UV-kiirte negatiivset toimet. Porgandiõli niisutab, uuendab, pehmendab ja rahustab nahka. Sobib hästi nahaärrituste korral ja katkise naha hooldamiseks. Vaatamata eelarvamustele ei jäta porgandiõli nahka ebaloomulikult oranžiks, vaid annab õrnalt kuldse jume.

6. Kas vanaemade ajast pärit soovitus määrida kuumavat nahka pärast päikesevõttu hapukoorega kehtib endiselt?
Apteekrite sõnul ei tohiks mingil juhul põlenud nahale hapukoort määrida, sest rasvane kiht ummistab nahapoore ning kuumus liigub edasi sügavamatesse kudedesse. Põletusevastast parimat esmaabi annavad geelid, mis sisaldavad Aloe verat või teepuuõli. Kui nahk on jahutatud, võib seda niisutamiseks ka õlitada või spetsiaalse päevitusjärgse kehapiimaga kreemitada.

Sarnased artiklid