ILU ÜLEKÜLLUS! Õpetame, kuidas näohooldustoodete valikus orienteeruda

Foto: 123rf

Buduaari ajakiri

Krista Kiin

Kreemivalik ilusalongides ning kaupluse- ja apteegilettidel täieneb üha. Kust leida kreeme-seerumeid, mis sobiksid ideaalselt nahatüübi ja -seisundiga? Mis eristab spaakosmeetikat apteegis müüdavast?

Olgu alustuseks öeldud, et kuigi kogu alljärgev terminite rohkus võib segadusse ajada, tasub teada, et kogu Euroopa Liidus toodetav kosmeetika on ühise regulatsiooniga – kõik tootjad alluvad ühtedele ja samadele reeglitele, tooted on turvalised ja kontrollitud. Ilubrändid teevad selle nimel tööd, et toodete koostis oleks kasutajale hästi mõjuv ja ohutu ning koostiste kaasajastamise nimel käivad pidevad tootearendused.

Kui palju erinevaid nahahooldustoodete kategooriaid meie kosmeetikalettidelt leiab?

Spaabrändi Cinq Mondes Eesti esindaja Terje Vist: Piltlikult kirjeldades võime ette kujutada kosmeetikapuud, millel on kolm võra. Esimene võra on näiteks apteegikosmeetika ja esteetilise ilukirurgia tooted, teine puuvõra aga professionaalne kosmeetika, mis jaguneb omakorda kaheks: salongi- ja spaakosmeetika. Kolmas puuvõra hõlmab jaemüügikosmeetikat.

Terje Vist / Foto: Erakogu

Guinot’ turundus- ja koolitusjuht Stella Lembra: Klassikaline profikosmeetika jaguneb veel iluhoolitsuste ja -protseduuride teostamise põhiselt: käsitsi teostatavad ehk manuaalsed hooldused ning aparaatidel põhinev nahahooldus. Viimase osas on valik väga suur ja näole leiab väga erinevate toimetega aparatuuri: ionisatsioon, miostimulatsioon, ultraheli, valgusteraapia, mikrolihvimine jne. Nimekiri ei ole lõplik ja täieneb kogu aeg.

Stella Lembra / Foto: Erakogu

Mis eristab salongi- ja spaakosmeetikat?

Terje Vist: Kui apteegikosmeetika on väga spetsiifiline, suunatud otse probleemile ja selle leevendamisele, keskendub salongikosmeetika eri nahatüüpidele ning nendega seotud probleemide ennetamisele, kusjuures tulemuse saavutamiseks on oluline külastada regulaarselt ilusalongi.

Erisusi kohtab selleski, et kui jaemüügikosmeetika välja töötamisel rakendatakse eksperte reeglina tootekoostiste loomisel, kaasab salongi- ja spaakosmeetika nii eksperte (dermatolooge ja nahaarste), kes oskavad näo- ja kehahooldustoodete koostiseid luua kui spetsialiste (arste ja terapeute), kes töötavad välja massaažitehnikad, olgu nendeks käsitsi läbi viidavad või aparaadiga tehtavad hooldused.

Sealjuures on spaakosmeetika puhul käeliste oskuste osakaal kõige suurem: kui ilusalongis töötav kosmeetik õpib ära keskmiselt ühe brändi näomassaaži, tuleb spaabrändiga töötamisel õppida kliendile tegema ligi kümmet erinevat massaaži. Inimest kui tervikut arvestav lähenemine, mida spaa pakub, on suunatud heaolule ning keha ja vaimu tasakaalustamisele, mis on kõige lähemal meditsiinile. Ka on erinevate ekspertide kaasamise osakaal spaabrändidel palju laiem kui salongibrändidel.

Eesti turul on heaoluspaade arendamise algaastatel esinenud väiteid, et spaakosmeetika ei mõju, kuid see ei vasta kindlasti tõele – toodete ja teenuste tõhusust ei tohi üldse alahinnata.

Tänane sõnum spaakliendile on: „Roheline ja puhas kosmeetika, mis teeb su naharakud õnnelikuks,“ mis ei vaja lisaselgitusi. Mis puutub toodetesse, on toimeainete sisaldused ehk mõjuprotsendid salongi- ja üldse profikosmeetikas kindlasti suuremad kui jaekaubanduses müüdavatel toodetel, sest neid oskavad kasutada ja soovitada professionaalsed ilueksperdid. Kui leiad tootepakendilt toimeaine tõhusust näitava patendi, võid kindel olla ilutoote tulemuslikkuses, seega on tegemist garanteeritud ostuga.

Salongi- ja spaakosmeetika erinevus seisneb ka näo- ja kehahooldustoodete valiku suuruses. Salongikosmeetika teenused ja kaasamüügitooted keskenduvad reeglina 80% näole ja 20% kehale.

Võib-olla on kehale pakkuda mõni koorija, kreem ja mask, kuid põhifookuses on nägu ja kindlasti jagub valikus hoolitsusi kõikidele nahatüüpidele, k.a rasusele, tundlikule ja kuperoossele nahale. Spaabrändi valikus on kaasamüügitooted ja hoolitsused heas tasakaalus: 50% nägu ja 50% keha. Täna on Eesti spaades enamasti esindatud ilusalongi brändid. Mõni salongibränd on kehatooteid ka juurde arendanud.

Kuidas erineb profikosmeetika koostis käsimüügi kosmeetikatoodetest?

Stella Lembra: Professionaalne salongikosmeetika on loodud selleks, et kosmeetikud saaksid pakkuda oma klientidele tulemuslikku nahahooldust näole ja kehale. Seepärast iseloomustab professionaalsete toodete koostist kõrgem aktiivainete kontsentratsioon, laiem aktiivainete valikuvõimaus, patenteeritud toimeained ning suunatud ja spetsiifiline toime erinevatele naha vajadustele.

Laborid teevad mitmeid uuringuid ja katseid, et luua tooted, mis vastaksid kõikidele nendele nõuetele. Seepärast ei saa professionaalse kosmeetika valdkonnas tootjad piirata ennast ainult looduslikute toimeainetega. Paratamatult peavad nad kasutama ka laboris sünteesituid toimeaineid, happeid, vitamiine, entsüüme, biopeptiide ja teisi bioloogiliselt aktiivseid toimeaineid, mis võimaldavad spetsialistil töötada erinevate nahaprobleemidega.

Ei tasu karta, et seetõttu oleks professionaalne kosmeetika kuidagi kahjulik või looduslikust kosmeetikast halvem. Ennast lugupidav professionaalne bränd ei lubaks endale kasutada kahtlase päritoluga aineid oma koostises ning sellega seada riski kaotada brändi reputatsioon. Lisaks on tänapäevased Euroopa Liidu regulatsioonid on üsna ranged ja EU-s toodetud kosmeetika on reeglina vaba kahjulikest ainetest.

Väga tähtsal kohal on ka kliinilised kvaliteedi ja efektiivsuse uuringud, mida läbivad kõik profitooted enne turule jõudmist. Kosmeetikutel ei ole võimalust katsetada töö käigus – spetsialist peab olema kindel, et vahendid toimivad ja tema kliendid saavad lubatud tulemuse kohe pärast hooldust.

Millest see tuleb, et osasid salongibrände hakatakse hoopis kauplustes müüma või kaovad nad sootuks müügilt?

Terje Vist: Tänasel päeval on väga oluline ohutu ja nn „roheline“ kosmeetika. Ei saa salata, et üldiselt on salongikosmeetika praegu kõige tagasihoidlikum looduslike koostisosade kaasamises. Põhjus ei ole pahatahtlik, vaid see on väga kallis.

Regulatsioonid on karmid ja saada profibrändide koostisest välja teatud lõhnad, parabeenid ja muud keelatud koostisained on väga kulukas. Sageli tullakse siis alternatiivina välja mõne 4–6 tootest koosneva orgaanilise sarjaga.

Näiteks keemiline ühend lilial, mis seob kreemi koostises lõhnaaineid, keelati Euroopa Liidus ära 1. märtsist 2022 ning seda komponenti sisaldavaid tooteid ei tohtinud müüa enam jaekaubanduses ega salongis. Kosmeetikatööstuses on viimastel aastatel väga palju muutunud tänu rangetele regulatsioonidele – näiteks ei või enam kasutada teatud säilitusaineid, ja pakendil ei tohi midagi peita.

Ohutus on väga oluline. Siis luuakse uued retseptid ning tullakse sarjaga uuesti turule. Ka brändid ise muudavad teinekord oma suundi ja positsioneerivad end ümber, liikudes näiteks salongikosmeetikast jaekaubanduse või eksklusiivsesse klassi.

Mis vahe on apteegis ja tavakaupluses müüdaval kosmeetikal?

Nahahooldusbrändi Babé tootejuht Hurmi Krikk: Kuna jaekaubanduses müüdavad tooted peavad sobima enamiku nahatüüpide ja -probleemidega, ei sisalda need sageli aktiivseid toimeaineid. Miks? Tarbijad panevad nahahooldustooteid valides ise enda nahale diagnoosi, seega tuleb tooted valmistada nii, et nahale liiga ei saaks teha.

Apteegis müüdavat kosmeetikat eristab tavakosmeetikast näiteks asjaolu, et valmistajaks võib olla ravimitootja. Toodetes võib olla vähem lisaaineid, ja need on sageli läbinud kliinilised uuringud. Osa kosmeetikatooteid on mõeldud – nagu ravimidki – kasutamiseks kuuridena, osa igapäevaseks nahahoolduseks.

Hurmi Krikk / Foto: Erakogu

Milliste nahamurede puhul on apteegikosmeetika näidustatud?

Hurmi Krikk: Apteegikosmeetikat kasutatakse erinevate nahavaevuste leevendamiseks, milleks on näiteks kuivus, kestendus, punetus, sügelus, kõõm, akne, pigmendilaigud jne. Märksõnadeks on ka kaitse päikese eest ja põletusejärgne leevendus, allergilised nähud, (mähkme)dermatiit, kortsud, liigne higistamine.

Apteegikosmeetika väärtus ja üks peamine erinevus tavakosmeetikast tuleneb peamiselt lähteainetest, tootmisest ja järjepidevatest uuringutest. Lisaboonuseks on apteekri soovitused. Ma ise pean väga oluliseks testreid apteekides. Inimene, kes teab, et tal on tundlik nahk, peab saama koju proovimiseks testri, muidu on see maha visatud raha, kui toode siiski ei sobi.

Mis on dermatoloogiline kosmeetika ja millisele nahale see sobib?

Dermakosmeetikumid on eriline nahahooldustoodete kategooria, mis täidab farmaatsiatööstuse rangeid nõudmisi nii, nagu ravimite tootmisel. Kõik tooted on loodud nahahoolduse asjatundjate (dermatoloogid, pediaatrid, oftalmoloogid, farmatseudid, günekoloogid) koostööna.

Nende toodete taga on kliinilised uuringud, tõendatud tõhusus ja muidugi ohutus. Dermakosmeetikume võivad kasutada kõik – igas vanuses mehed ja naised, samuti lapsed. Dermakosmeetika sobib ka tundliku nahaga inimestele, kes tahavad saada kindlaid tulemusi ja eelistavad tagatud kvaliteeti ja ohutust.

Mis on omakorda hüpoallergeenne kosmeetika?

Hüpoallergeenne toode ei põhjusta tõenäoliselt allergilist nahareaktsiooni ehk allergia risk on viidud miinimumini. Hüpoallergeenne on võlusõna tundlikule nahale! Klassifitseerimiseks peavad hooldused läbima mitmeid dermatoloogiliselt kontrollitud katseid. Hooldusi rakendatakse allergiariskiga vabatahtlike nahale korduvalt, et näha, kas neil esineb allergiline reaktsioon.

Hüpoallergeensed tooted on dermatoloogiliselt testitud ja arstide poolt heaks kiidetud. Kuid siiski soovitan tundliku nahaga inimesel enne ostmist toodet proovida.

Mis eristab loodus ja -mahekosmeetikat?

Biomarketi esindaja Ave Oit: Puhas looduskosmeetika tähendab, et toode ei sisalda ainult üksikuid looduslikke koostisaineid, vaid kogu toote koostis – õlid ja rasvad, emulgaatorid, aktiivained ja lisaained – on enamasti või 100% looduslikud. Mahekosmeetika tähendab, et need looduslikud koostisained on enamasti mahemärgiga ehk kasvatatud mahepõllumajanduse nõuetele vastavalt.

Millistele kriteeriumitele looduskosmeetika peab vastama?

Ave Oit: Kosmeetikatoote looduslikkust saab hinnata nii koostisainete INCI (International Nomenclature of Cosmetic Ingredients) nimekirja lugedes kui ka loodus- või mahekosmeetika sertifikaadi olemasolu kontrollides – viimast näitab vastav sertifikaat pakendil (COSMOS, NaTrue). INCI-loetelus on koostisained mahu kahanevas järjekorras, st esikohal olevat koostisainet on tootes kõige rohkem – enamasti on see vesi (Aqua); ning viimasena nimetatut leidub kõige vähem.

Mida rohkem on INCI-s toodud ladina- ja ingliskeelseid taimenimesid, seda looduslikum toode on. Keerulised keemilised nimetused ei pruugi alati tähendada sünteetilisi, vaid ka looduslikke koostisaineid.

Ave Oit / Foto: Erakogu

Milliseid aineid ei tohiks tõelisel looduskosmeetikal INCI-nimekirjas olla?

Ave Oit: Kindlasti ei tohiks loodus- ega mahekosmeetika sisaldada naftapõhiseid mineraalõlisid (Mineral oil, Paraffinum liquidum, Petrolatum), PEG-ühendeid (Polyethylene glycol), vahutavaid pesuaineid (Sodium lauryl sulfate), silikooni sisaldavaid niisutavaid aineid (Dimethicone jt –cone lõpuga), säilitusaineid ehk parabeene (Methylparaben jt –paraben lõpuga), edethapet ja selle ühendeid (EDTA).

Pahad on need sellepärast, et võivad põhjustada nahaärritust, allergiat ja muid tervisehädasid ning on saadud taastumatutest fossiilkütustest, mille varud ei ole igavesed. Mineraalõlid ja –cone lõpulised ühendid katavad naha kihiga, mis sel hingata ja jääkaineid väljutada ei lase.