ILUMURE: inetud soolatüükad!

1 kommentaar
ILUMURE: inetud soolatüükad!

Soolatüükad on enim levinud inetud moodustised kätel ja jalgadel. Kui jalgadel olevad soolatüükad jäävad enamasti peitu jalataldade alla ja kingade sisse, siis kätel on need nähtavad ja ebameeldivalt tuntavad mügarikud. Soolatüükad võivad tekkida ka kõikjale üle keha, kuigi seda harvem. Hea uudis on see, et tegelikult saab soolatüügastest üsna kergesti võitu! Tuleb vaid varuda natuke kannatust ja aega ning võtta asi kohe kontrolli alla, kui mõni uus tüükake end ilmutama peaks.

Mis on soolatüükad? Soolatüügas on viirusliku iseloomuga naha papillomviirus, millele on iseloomulikud nahavohandid. Neid esineb üksikuna või grupina kõige sagedamini jalataldadel, kätel ning varvastel ja sõrmedel, samuti nende vahel. On täheldatud, et allergikutest lapsed ja ka väga kuiva nahaga inimesed on viirusele vastuvõtlikumad, ning põhjuseks peetakse siinkohal immuunsüsteemi nõrkust. Kuival nahal on ebapiisav liposoomkiht ja seetõttu on nahal silmale nähtamatud mikrolõhed, mille kaudu viirus hõlpsalt läbi tungib, liikudes epidermise ehk pealisnaha sügavamatesse kihtidesse, kus see hakkab paljunema.

Reeglina on soolatüügas umbkaudu 1–3 mm läbimõõduga, nahapinnast kõrgem ja kõvem moodustis nahal. Vaid jalataldadel on soolatüükad harilikult ülejäänud nahaga samal tasapinnal. Suurema soolatüüka pind on võrreldes terve nahaga erinev – see võib olla justkui sarvestunud ja ebatasane, lähemal vaatlusel võib märgata väikeseid musti täpikesi. Soolatüügas ise valulik ei ole, v.a jalataldade tüükad, mis võivad valu põhjustada ja alluvad ka raskemini ravile.

Mis põhjustab soolatüügaste teket?

Kuna tegemist on papilloomviirusega, toimub enamik nakatumistest otsekontakti kaudu – kõige sagedamini soolatüügastega inimesel käest kinni hoides. See ka põhjus, mis nakatuvad kergelt ka lasteaialapsed, kuna on palju käsikontakti. Harvem kandub viirus edasi esemete kaudu, mida juba nakatunud inimene on katsunud: bussi ja kaubanduskeskuste käsipuud jms esemed. Nakatumine võib toimuda ka koduse põranda kaudu, kus jalataldade all asuvate soolatüügastega pereliige paljajalu kõnnib – sama teevad ka teised pereliikmed. Jalataldadele tekkinud tüügastesse nakatumine on levinum siiski spordiklubide riietus- ja duširuumide kaudu nagu ka seenakkuse puhul. Just sellepärast on oluline kanda plätusid ning ideaaljuhtumil desinfitseerida jalad spetsiaalse apteegis müüdava pihustiga enne sukkadesse ja sokkidesse ning kingadesse ja saabastesse libistamist. Sellised nahadesinfitsaatorid elimineerivad võimalikud viirustekitajad ning väldivad nakatumist.

Kuidas soolatüügastest vabaneda?

KODUS: Soolatüügaste ravi viiakse peamiselt läbi kodus ja selle efektiivsus sõltub ravi ettekirjutusete täitmisest ning järjepidevusest. Keskeltläbi peab arvestama kuuajase raviga. Märgates haiguskollete taasilmnemist tuleb raviga koheselt ka jätkata. Koduseks raviks on apteegis saadaval ka lämmastik, kuid see vajab mitmeid korduvprotseduure. Häid tulemusi annavad ka kooriva ja söövitava toimega preparaadid, mida pintseldatakse igal õhtul haiguskolletele, kuni need on kadunud. Meetod on valutu, vaid ravi lõpufaasis muutuvad ravitavad kohad veidi tundlikuks. Väikestele lastele, kes on valutundlikud, sobib kord nädalas määritav monoklooräädikhappel põhinev preparaat. Vajadusel korratakse ravi, kuid tavaliselt lahustub soolatüügas 5–6 nädalaga.

NB! Et veenduda, et tegemist on kindlasti soolatüükaga, tuleb käia dermatoloogi vastuvõtul. Vastasel korral võivad olla mittesoovitavad tagajärjed, kui ravima hakatakse hoopiski mõnd muud nahahäda.

ARSTI JUURES: Kõige levinum soolatüügaste ravimeetod on dermatoloogi juures vedela lämmastikuga ühekordselt või korduvvisiitidel. Arvestama peab, et protseduur on mõõdukalt valulik, töödeldud koht vajab taastumisaega ning on paranemisperioodil hell. Väga sügavate ja leebematele ravimeetoditele mitte alluvate tüügaste puhul on lahenduseks kirurgiline või laserkirurgiline eemaldamine. Laserkirurgiline meetod on pea valutu, võimalik on kasutada ka tuimestust ning taastumisaeg on nädal kuni kaks.

Vahel võivad tüükad ka iseeneslikult, nädalate, kuude või aastate jooksul kaduda. Kuid tasub meeles pidada, et ravi alustamata on soolatüügaste omanik potentsiaalne nakkusallikas kaasinimestele!

Mis võib soolatüügastesse haigestumist soodustada?

Nõrk immuunsus;

Kriimustused nahal.;

Ebapiisav käte- ja jalgade hügieen;

Niiske keskkond;

Ühiskondlikes ruumides naha mitte kaitsmine;

Ühiselt kasutatavad hügieenivahendid (kehapesušvamm,  jalaraspel, pimsskivi, küüneviil);

Viiruse levitamine jalgade raspeldamise, kratsimise ja nokkimise kaudu.

Ebapiisav ravi ja kärsitus.

Rahvaravi:

Vereurmarohu või võilille mahlaga hõõrumine iga päev;

Nn. „vana kooli“ küünelakiga katmine umbes kahe päeva tagant. See pärsib õhu juurdepääsu, mida soolatüügas vajab. Vahepeal võib jalgu pesta ja kuivatada ning lihvida karedama küüneviiliga. Viil tuleb seejärel desinfitseerida apteegist saadava vahendiga.

Soolatüüka kinni teipimine vee ja õhukindla teibiga (kuus–seitse päeva teibiga, seejärel üks päev pausi). Soolatüügas tuleb teibi eemaldamisel korralikult seebiga pesta, kuivatada ja lihvida karedam küüneviiliga. Viil tuleb seejärel desinfitseerida apteegist saadava vahendiga.

Kõikide meetodite puhul tuleb katta soolatüügas umbes 1 mm tüükast laiemalt, kuid mitte liiga laialt, kuna siis võib vigastuda ka terve nahk.

NB! Kui tüükad rahvaravi kasutades kuu ajaga kadumise märke ei ilmuta, tuleb pöörduda teiste ravimeetodite poole.

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar märts-aprill 2019.