TERVISLIK JUME PÄIKESETA

Kuidas aga erineb BB-kreem meigipõhjast või toonivast päevakreemist ning mis lisaomadused on jumet parandavatel CC- ja DD-kreemidel? Võtame luubi alla ideaalsed jumeparandajad, mis katavad väiksemad iluvead, lubades samas igaühe isiksusel kogu oma elavuses ja emotsioonides meigi alt läbi kumada.

BB-, CC- ja DD-kreemid, nahahoolduse rööprähklejad

Kevadsuvise jumestuse möödapääsmatuks ilurelvaks on juba mõni aeg tagasi Aasiast meieni jõudnud BB-kreemid (Blemish Balm või Beauty Balm), mis täidavad nii nahahooldus- kui meigitoote ülesandeid. Ühest tuubist saab korraga ühtlase jume, niisutatud naha ja päikesekaitse, ning kahtlemata on see multifunktsionaalne võie soodsam mitmest erinevast peeglilaual troonivast kreemipurgist.

BB-kreemi kõrval on ilulettidel juba mitmeid aastaid seisnud ka CC- ja DD-kreemid, millel ei ole nii lihtne vahet teha. Laias laastus ühendab kõiki kolme värvipigmentide ja päikesekaitse sisaldus. Siiski on igal ka omad nüansid. CC tähis on lühend sõnadest Color Correct (või Color Control), ja nagu nimigi paljastab, sobib oma tähestikulisest eelkäijast pisut paksema tekstuuriga kreem iseäranis hästi nahatooni korrigeerima, naha punetust või kollasust (aga ka pigmendilaike ja ebapuhtusi) katma. DD-kreem ehk Daily Defence omakorda on loodud kaitsma nahka keskkonnasaaste, mustuse ja vabade radikaalide eest. Parima peitekreemi ülesannet täidab CC-kreem, kuid BB-kreemi eelisteks on mitmekülgsus, mis täidab oma kergusele vaatamata nii niisutavat, päikesekaitset (vähemalt SPF25), katvat kui loomulikku kuma andvat rolli. Tõsi küll, ka osadesse CC-kreemidesse on nüüd lisatud päikesekaitsefaktor. CC-kreemi saab kasutada päevakreemina, kuid ekstrakuiva naha puhul võid CC-kreemi alla kanda veel niisutavat kreemi.

BB-kreem kantakse puhtale nahale pärast tavapärast näopuhastust ja toniseerimist, misjärel jääb üle otsustada, kas ja kui palju meiki palele lisada. Kohtingule ja peole minnes täidab BB-kreem ideaalselt meigipõhja ülesannet jumestuskreemi all, kuid linnas jalutades või tänavakohvikus istudes piisabki vaid (päikesekaitsefaktoriga varustatud) BB-kreemist. Põhjamaiselt heledale nahale sobivad enim Light ja Medium toonid, mis sisaldavad valgustpeegeldavaid pigmente ning sulanduvad nahale vaevatult.

Päikesepuuder toob päikesesuudeldud jume

Päikesepuudri ehk bronzer’i abil saab nägu kontuurida ning see toob nahale suviselt loomuliku õhetuse. Kerge päevitunud jume saavutamiseks piisab, kui kanda väike kogus päikesepuudrit otsmikule, lõuale, põsesarnadele ja ninale ning hajutada hoolikalt. Bronzer’it võib tupsutada ka õlgadele ja rangluupiirkonnale. Päikesepuuder muudab näo helgemaks, silmad säravamaks ning isegi hambad kirkamateks. Kuid ettevaatust, ülearune kiht päikesepuudrit – iseäranis üle näo kantuna – võib ebaloomulikult mõjuda! Puuduta puudriga vaid näo kõrgemaid kohti, kuhu päike loomulikud varjud tekitab.

Tooniv päevakreem või jumestuskreem?

Suvemeigi puhul pea meeles, et vähem on rohkem! Hoidu matistavast ja rammusa tekstuuriga meigikreemidest, mis päikesevalguses „krohvitud“ mulje võivad jätta ning liialt läikima kipuvad. Ka ära osta tumedamat jumestuskreemi, soovides päevitunum välja näha! Pigem kasuta näole jume andmiseks päikesepuudrit või põsepuna. Kui nahk on heas seisus, vistrike ja ebatasasusteta, ei pruugi ka jumestuskreemi üle kogu näo kanda. Sel puhul tupsuta meigikreemi õrnalt vaid punetavatesse kohtadesse nagu ninaküljed. Suvel tasub eelistada võimalikult õhukest jumestust ning jätta täiendav puudrikiht ära. Ka põsepuna võiks valida pigem kreemja, mitte puudrilise, kuna see sulandub ühtlasemalt ning jätab naha kergelt õhetama.

Õigupoolest võid suvisel ajal jumestuskreemi asemel kasutada ka toonivat päevakreemi. Kuna koguni üle 80% näonaha vananemise ilmingutest võib kirjutada UV-kiirguse arvele, peab nahka kaitsma ka välikohvikus istudes ning pargis patseerides. Niisiis kanna juba hommikul tööle minnes nahale päeva- või jumestuskreem, mis oleks SPF-faktoriga, imenduks hästi ning kaitseks näonahka läbi päeva. Päevakreemidest ja meigitoodetest päikesekaitset otsides tasub teada, et kui päevakreemis juba sisaldub SPF, ei ole oluline, et ka BB- või jumestuskreemis oleks päikesekaitse – piisab täiesti ühest SPF-iga tootest. Kui päevakreemil SPF on 15, päikesekreemil SPF20 ja meigitootel SPF15, siis päikesekaitse tugevus ei summeeru ehk kaitset rohkem ei tule, küll aga saab neid aineid kokku liiga palju.

Kuna päikesekaitsekreemi kasutamine on pikemalt päikese käes viibides möödapääsmatu, peaks teadma, mis järjekorras tooted nahale kanda, et kreemikiht „rulluma“ ei hakkaks. Igapäevast nahahooldust tehes tuleks nahka esmalt kostitada seerumi ja päevakreemiga, ning alles siis on järg päikesekaitsekreemi käes. Kui soovid lisada veel jumestuskreemi, jäta see viimaseks, vastasel juhul võib üldmulje pisut „määrdunud“ jääda. Tingimata tasub olla tähelepanelik, et ei kanna päikesekreemile järgnevat meiki nahale tugevalt hõõruvate liigutustega! Et kreemikiht „maha rulluma“ ei hakkaks, kanna jumestuskreem näole meigikäsna või -pintsliga, õrnalt patsutades.

Päevitus kreemituubist

Kes on otsustanud saada kuldse jume nahasõbralikult, võib valida terve rea nägu ja/või keha pruunistavate toodete vahel, nagu kreemid, vahud, geelid, emulsioonid, spreid, salvrätid, tilgad, õlid või puudrid. Nn „võltspäevituse“ andjate seas leidub nii nahka järkjärguliselt pruunistavaid kui kohe intensiivset tooni andvaid tooteid.

Paljud meist pelgavad isepruunistavaid kreeme eelarvamuses, et need jäävad nahal laigulise või triibulisena, mis reedab jume päritolu kreemituubist juba kaugelt. Et seda ei juhtuks, tasub teada nippe.

Nn „purgipäevitus“ jääb ühtlasem, kui nahka enne isepruunistaja pealekandmist koorida – see eemaldab naha pinnalt kuivanud naharakud. Iseäranis hoolikalt tasub koorida põlvi ja küünarnukke. Kes pruunistamise kunsti veel kuigi kindlalt ei valda, võiks oma teekonda võltspäevituse maailma alustada isepruunistajatega, mis esimese korraga liiga intensiivset tooni ei anna. Ka on mõistlik isepruunistajat esmalt proovida väikesel, riiete alla peitu jääval nahalapikesel, et veenduda, kas toon vastab ootustele. Enne isepruunistaja kasutamist ei maksa vähemalt 24 tundi end raseerida ega depileerida, et vältida nahaärritusi. Juhul, kui nahk on väga kuiv, võib enne isepruunistajat kehale (eriti küünarnukkidele, põlvedele, varvastele ja sõrmenukkidele) kerget niisutavat kreemi kanda, et lõpptulemus ühtlasem jääks. Veel võib pruunistavat kreemi segada niisutava kreemiga – siis jääb tulemus vähem intensiivne. Kindlasti on abiks spetsiaalne aplikaatorkinnas, mille kasutamine aitab vältida pruune peopesasid, mida hiljem võib olla raske puhtaks saada. Näo puhul on mugav kasutada meigikäsna. Kreemitamise järjekord võiks alata jalgadest, liikudes ülespoole, jättes käed viimaseks. Nii väheneb tõenäosus, et kord juba kreemitatud piirkonnad saaksid ebaühtlased. Kauni jume saamiseks võib keha pruunistada ka piirkonniti – näiteks nägu, dekolteed ja õlgu.

Tasub teada, et isepruunistavad ilutooted annavad nahale küll turvalise ja tervisliku jume, kuid päikese käes ei tohiks ettevaatlikkust unustada, kuna isepruunistajad ei sisalda reeglina päikesekaitsefaktorit (SPF).

Naha seespidine ettevalmistus suveks

Beetakaroteeni sisaldavaid toidulisandeid on naha ettevalmistamiseks suveks kasutatud juba aastaid. „Nüüdseks on uuringute põhjal valminud ka teisi toidulisandeid, näiteks melaniini sisaldavad preparaadid, mis samuti aitavad naha vastupanuvõimet päikesekiirgusele tõsta,“ räägib nutrikosmeetika edasimüüja UltimateBeauty esindaja Sandra Volkov. „Beetakaroteen ja melaniin toidulisandites aitavad kaasa organismis melaniini taseme tõusule, mis aitab tugevdada naharakke, sealhulgas vähendada päikesepõletuse riski, päikeseallergia teket ning tagada kauem püsiva ja tugevama jume.“ Siin on hea meeles pidada, et toidulisandid ei välista päikesekaitsetoodete kasutamist. „Beetakaroteen on peamine A-vitamiini allikas ning selle tarvitamisest peaks hoiduma rasedad, sest on leitud seoseid suure A-vitamiini koguse ja loote väärarengu vahel,“ hoiatab Volkov.

Nagu kõikide (ilu)vitamiinide puhul, tuleks nahka kaitsvaid või päevitust soodustavaid toidulisandeid võtma hakata kaks-kolm kuud enne kokkupuudet päikesekiirgusega. „Seda põhjusel, et naharakud, uuenevad 2–3 kuu jooksul,“ selgitab Volkov. „Et tulemus oleks maksimaalne, vajame rakkude toitmist pikema aja vältel.“ Isepruunistavad toidulisandid annavad naturaalse jume ka päikeseta ja kuuri võib teha paar-kolm korda aastas.

Suve hakul ja suvel soovitab Sandra Volkov kindlasti manustada ka kollageeni. „Päikesekiirgus on üks peamisi põhjuseid, miks meie nahk enneaegselt vananeb,“ põhjendab Volkov. „Vananemisilmingute tekkimisel on hakanud kollageen nahas vähenema. Seda on võimalik ennetada ja taastada tarbides kollageeni toidulisandeid.

Suvel kaitse ka juukseid!

UV-kiirgus kuivatab juukseid ja tuhmistab nii värvitud kui loomulike kiharate värvi. Enim kannatavad värvitud, pleegitatud ja lokitatud juuksed. Kõik juustega suvel toimuvad muutused ei pruugi küll alati päikesega seotud olla – näiteks röövib neilt niiskust ka merevesi ning värvitud juuste pigmenti muudab ujumisbasseinide kloorivesi. Kiharad kaotavad oma elastsuse, haprad juuksed aga murduvad ja lõhenevad kergesti, olles muutunud rabedaks ja elutuks.

Käepäraseim kiharate kaitsja on mõistagi peakate, mis ühtlasi varjab päikese eest ka nägu. Lisaks saab juukseid UV-kiirguse eest kaitsta spetsiaalseid koostisosi sisaldavate šampoonide, palsamite ja teiste toodetega, millest iseäranis tõhusad on kiharatesse jäetavad spreipalsamid, kreemid või õlid. Ilulettidelt võib leida terveid päikesesarju, mis on loodud spetsiaalselt juuste suviseid vajadusi ning päikese mõjusid arvestades. Niisutavate šampoonide, maskide ja pähejäetavate hooldustoodete kasutamine on UV-kiirgusest kuivade juuste turgutamisel A ja O.