Inna: alles poolel teel

Inna: alles poolel teel

Tere, kallid buduaarikad! Olen olnud taaskord natukene kadunud, sest puhkuselaine ja möödunud kuumalaine tabasid ka mind väga korralikult. Nii korralikult, et võtsin ikka aja maha ja nautisin mõnusat Eesti suve! Ja seda esimest korda 25 aasta jooksul!

Tere, kallid buduaarikad!

Olen olnud taaskord natukene kadunud, sest puhkuselaine ja möödunud kuumalaine tabasid ka mind väga korralikult. Nii korralikult, et võtsin ikka aja maha ja nautisin mõnusat Eesti suve! Ja seda esimest korda 25 aasta jooksul!

Huvitav oli lugeda eelmise blogi all olevaid kommentaare, kus nii mõnigi oli arvamusel, et peaksin oma pillid n-ö kokku pakkima, sest kõik oleks justkui saavutatud. Vaadake, ma pole see tüdruk, kes tuli, nägi, saavutas „midagi“ ja lahkus. Jah, ma mõtlen just nii, et  „midagi“. Ma ei salga, et olen saavutanud nüüdseks palju, aga saage aru, ma tulin võtma jackpoti, esikohta võitluses kaalu ja iseendaga. Ja ma kohe mitte ei saaks öelda, et oleksin selle juba saavutanud. Ei, kaalunumber  ei ole enam üldse mu kinnisideeks, numbrid on lõpuks kõigest numbrid, mis tegelikult ei väljenda mitte kui midagi. Sportlikkus, enesetunne ja  trimmitus on need, mida ma lõpuks  taga ajan. Ehk siis, kui alguses oli tähtis minu jaoks number, siis olen aru saanud, et ka kaaludes 60 kg, aga samal ajal trenni mitte tehes (õigem oleks öelda, seda mitte nautides), poleks ma õnnelik, sest ma oleksin vormitu ja lodev ja seda just sellepärast, et mu suureks jäänud kostüüm vajab lihasmassi  ja treenitust, et kuidagigi koos püsida ja trimmis välja näha. Viimati, kui oma treener Kaiuga kohtusin, siis sai paika pandud, et nüüdsest hakkan jõusaalis 1 korra asemel  3 korda käima ja tegema vaheldumisi kaks konkreetset kava, kus ühel päeval keskendun ülakeha treenimisele ja järgmine päev alakeha treenimisele. Kas minust saab järgmine Inna Uit? Ei, seda ma ei usu, kuigi ma arvan, et ränga töö tulemusena oleks ka see vast võimalik. Ma ei oskagi seda kuidagi sõnadega seletada, mis oleks see, mida ma saavutada tahaksin, aga ma üritan. Ma sooviksin, et mu keha oleks trimmitud ja treenitud ning kui ma peaksin selle tõttu kaaluma ka 65 kg (rohkem või vähem, arvestades, et lihas on raske), siis nii olgu. Ma ei taha enam lodevaid  käsivarsi  ja värisevaid reisi ja kui selleks kulub ka kaks aastat tööd ja vaeva, siis nii olgu! Sest ma naudin seda, nii nagu naudivad mehed jõusaalis peegli ees punnitades vaatepilti, kuidas on võimalik oma keha voolida. Kuidas rasvast ja pekist koorub välja lihas :). Nii et jah, ma ei saavutanud oma ideaalkaalu nii nagu aasta tagasi lootsin saavutada, aga ega ma ei pidanudki siis ju seda teadma, et mul läheb kogu selle protsessiga  kauem aega. Kõige tähtsam on oma unistusest mitte loobuda ja uskuda iseendasse… ja mina usun endasse!

Igatahes olen ma tänulik teile kõigile, kes te olete mind toetanud ja mulle kaasa elanud! Te olete olnud tõeliselt armsad ja mind väga hoidnud. Loodan, et see ei jää mu viimaseks looks siin Buduaaris ja sooviksin kindlasti oma edasisi edusamme teiega jagada edaspidigi, küll aga natukene harvemini – kord kuus. Varsti võtab uus kaalulangetaja järje üle ja saame kõik koos kaasa elada uuele inimesele. Mul on nii hea meel, et Buduaar  annab sellise imelise võimaluse  veel ühele inimesele. Minu sügav kummardus Marge Rahule ja  tema super kollektiivile ! Ma ei liialda, kui ütlen, et te olete kõige paremas mõttes Jumalad, sest sel  hetkel, kui langetate otsuse ja valite järgneva kaalulangetaja, siis just sel hetkel muudate te selle inimese elu 110%, nii nagu te minuga seda tegite! Aitäh!

Ilusat  suve, palju arbuusi ja armastust!
Inna