Reklaam sulgub sekundi pärast

Laps ei ole takistuseks, võib ka vene rahvusest olla

Sõidan autoga ja kuulan liikluse taustaks raadiot, mille pealkirja ma ei pannudki tähele kui ühtäkki loetakse eetrisse tutvumiskuulutus: “Soovin tutvuda naisterahvaga püsisuhte eesmärgil, laps ei ole takistuseks…võib ka vene rahvusest olla…”.

Heiki Männik

 

Sõidan autoga ja kuulan liikluse taustaks raadiot, mille pealkirja ma ei pannudki tähele kui ühtäkki loetakse eetrisse tutvumiskuulutus: “Soovin tutvuda naisterahvaga püsisuhte eesmärgil, laps ei ole takistuseks…võib ka vene rahvusest olla…”.

Loomulikult ei ole nendes kuulutustes midagi uut. Meile kõigile on need tuttavad ja enamuses neist ei ole isegi laste olemasolu ega rahvust märgitud - lihtsalt soovitakse tutvuda naisterahvaga püsisuhte eesmärgil, kuid seekord mind paelus just täpsustus, et “võib ka venelane olla”.

Kas erinev rahvus ja lapse olemasolu on tänapäeval need kõige viimased valikukriteeriumid, milleni inimene on nõus laskuma kui ta on kaotanud viimasegi lootuse leida endale partnerit? Püüdsin ennast panna selle ajugeeniuse kingadesse, kes selle kuulutuse välja mõtles, et kujutada endale ette seda situatsiooni, milles ta pidi olema, et taolise toreda raadiokuulutuse mõtte peale tulla.

Kes on see mees?
Ta on lugenud läbi kõik tutvumiskuulutused ajalehtedest, sirvinud portaale internetis, (mõned neist isegi piltidega!) jalutanud linnapeal, parkides, baarides, ööklubides, sööklates, kauplustes. Ta on veetnud lugematu arv tunde kaubamajas, Selveris ja bussijaamas, kuid ebaõnnestunult. Isegi lähenemiskatsed oma töökaaslaste seas ja lähimas tutvusringkkonnas on liiva jooksnud, rääkimata naabritüdrukust, kellega koos üles kasvatud ja lapsena liivakastis arsti mängitud. Karm reaalsus on see, et ta ei ole endale leidnud partnerit - seda kellest ta on unistanud. Siit edasi kas piinav üksindus või midagi veel? Kaotanuna viimasegi lootuse haarab ta mobiili, et kirjutudada lühisõnumiks need kuldsed sõnad, mida ma täna raadioeetrist kuulsin - see on tema viimane lootus… Kas tõesti..?

Kes on need naised?
Peale minu kuulsid seda kuulutust kindlasti ka paljud teised - usutavasti isegi tuhanded, kelle seas on naisi nii blonde kui brünette, sihvakaid ja lühemaid, kunstilembeseid ja karjäriste, saarlasi ja mulke, mulatte ja venelasi, juuditare ja asiaate, lastetud ja lastega. Selgelt aga eristub sellest seltskonnast üks kindel liik naisi, kellele on selle kuulutusega avalikult armu antud – need on naised, keda ta ei trehvanud oma otsingutel, kelle välimus ei olegi niiväga oluline, need on naised, kellel on laps ja kes võivad olla ka vene rahvusest. Just täpselt nii kaugele on see õnnetu mehehakatis nõus minema, et leida endale partnerit.

Kuid kui reaalsusesse tagasi tulla, siis oli see kuulutus tegelikult sügavalt rassistlik ja väiklane. Arvestades seda tohutut nimekirja valikukriteeriumeid, mille järgi inimesed endile partnereid tegelikult valivad, on lapse olemasolu ja rahvuse taoline toonitamine küll minu arvates suht ebamugavust tekitav asjaolu. Aga mis siis kui ei ole venelane vaid hoopis valgevenalane, kuid see-eest väga ilus ja ilma lapseta või hoopis ukrainast pärit ja lapsega, kuid ilus ja intelligentne ja oskab eesti keelt lisaks kõikidele ülejäänud keeltele?

Ma kujutan ette, et naised võisid üsna segadusse sattuda taolisest kuulutusest, eriti vene rahvusest naised, sest arusaamatuks jääb, kas kuulutaja on ka muudest rahvustest naistega nõus tutvuma või on ta nõus tutvuma eesti- ja võibolla ka vene rahvusest naisega või tegelikult siiski esmajoones eesti rahvusest ja seejärel kõigi teistest rahvustest naiste ning kui muud üle ei jää siis ISEGI vene rahvusest naisega.
Kuid samas – olgem ausad, kas selline naine on tõesti olemas, kes ennast selles kuulutuses ära tundis?

Heiki Männik